Eesti kultuuril on maailmale pakkuda nii mõndagi

Üheks oluliseks otsuseks oli, et kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu tõuseb praeguste prognooside kohaselt 2019. aastaks 1250 euroni ehk käib ühte sammu õpetajate palgatõusuga. Siit soovitus omavalitsustele: tõstke kultuuritöötajate palku!

Meil elab palju inimesi, kes teevad igapäevaselt tööd Eesti kultuuri hoidmiseks ja edasiviimiseks. Uskuge mind, need inimesed on pühendunud ja teevad oma tööd südamega. Kuid motivatsiooni ja teotahte tagamiseks vajavad nad väärilist töötasu. Seda mõtet kinnitas ka kultuuriminister Indrek Saar, rõhutades, et kultuuritöötajate palgatõus on olnud eesmärgiks kõikidel varasematel eelarve-läbirääkimistel – viimaks suudeti see läbi viia. Kultuuritöötajate palgatõusu on oodatud aastaid ning veel 2015. aastal oli nende miinimumtöötasu 731 eurot, mis mõistagi on loomeinimestele vähe. Kui aga järgmisest aastast saab töötasu viidud 1250 euroni kuus, on nelja-aastane palgatõus 519 eurot ehk 71 protsenti. Saame vaid loota sellele, et valdkonna edendajad proovivad veelgi enam jõuda Eesti publikuni, kuid pikemas perspektiivis tutvustada Eestit ka mujal maailmas.

Rahvusvahelisest tuntusest rääkides tasub edaspidigi suurelt panustada meie tippsportlastesse, kes laias maailmas tunnustust pälvinud, esindades mitte vaid ennast, vaid kogu Eesti riiki.

 Riigi panusele loodavad ka Eesti lootustandvad sportlased. Selleks et riigi sportlased saaksid tiitlivõistlustel olla edukad, on tähtis tagada neile ettevalmistusperioodiks head tingimused. Seetõttu otsustati järgmise nelja aasta jooksul jagada spordialaliitudele 8 miljonit eurot koondise tasemel olevate sportlaste ja võistkondade toetamiseks. Tegemist on kahtlemata olulise rahastusega. Lisatoetuse kaudu saab kindlustada, et noored talendid ei peaks suurest spordist kõrvale jääma peamiselt just seetõttu, et nende vanematel selleks vahendeid ei jätku.

Eesti filmid on kahtlemata edukad ning üha enam kogumas populaarsust nii kodumaal kui ka mujal maailmas. Paljude ekspertide hinnangul elab Eesti film head elu, pakkudes samuti laia kõnepinda välismaal. Siinkohal on heaks näiteks film „Mandariinid", millel ei jäänud Oscar’i võitmisest just palju puudu. Kõrget lendu on pakkunud teisedki filmid.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul valmib A. H. Tammsaare romaanil põhinev suurfilm „Tõde ja õigus", mille eelarve on enam kui kaks miljonit eurot. Et Eesti filmide tootmine jätkuks sellisel tasemel ka tulevikus, lisab riik iga-aastaselt filmide tegemisse üks miljon eurot. Eestimaalastel peab olema võimalus ka tulevikus kaasa elada meie oma režissööride ja armastatud näitlejate tööle.

Riigieelarve strateegia läbirääkimistel paika pandud otsused aitavad meil edasi arendada riigile olulisi valdkondi ning viia Eesti kultuuri üle piiride. Valdkonnad, mis on aastaid oodanud märkamist, on seda lõpuks saanud. Vabariigi 100. aastapäeva puhul peame mõtlema veelgi enam sellele, kuidas kasvatada Eesti tuntust mitte ainult Euroopas, vaid maailmas laiemalt. Meil on selleks tippsportlasi, filmitegijaid, dirigente ja kunstnikke, kes tõesti tutvustavad meie Eestit laias maailmas.

Keskmõte:

Riigieelarve strateegia-läbirääkimistel paika pandud otsused aitavad meil edasi arendada riigile olulisi valdkondi ning viia Eesti kultuuri üle piiride. Valdkonnad, mis on aastaid oodanud märkamist, on seda lõpuks saanud.

TOOMAS  VÄINASTE,

Riigikogu Keskfraktsiooni ja kultuurikomisjoni liige

Jaga |