Mis on ootamas valimistevahelisel perioodil?

Kandidaatidena seati ühes minuga üles Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni juht Hanno Pevkur.

Sain hea tulemuse – mind valis 52 Riigikogu liiget, keda tänan toetuse eest. Teiseks aseesimeheks valiti 33 toetushäälega Reformierakonna juht Hanno Pevkur.

Põnevad ajad ja tegemised Riigikogus

Hetkel on Riigikogu tähtsaimaks tegevuseks tuleva aasta eelarve menetlemine. See on praeguse koalitsiooni esimene täispikk eelarve. Mäletame ju hästi, et eelmisel aastal saime riigieelarvet muuta vaid ühe protsendi võrra.Eelarveseaduse eelnõu teine lugemine toimub 15. novembri täiskoguistungil.

Tuleva aasta eelarves on palju muudatusi, mis on Eesti rahvale vajalikud. Näiteks näevad muudatused ette möödunud aastaga võrreldes 34 miljoni euro võrra suurema lisarahasumma suunamist tervishoidu, pensioni tõusu 416 eurolt 442 eurole ja õpetajate palga alammäära kasvu 100 euro võrra.

Riigi investeeringuid suunatakse Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. Muudatusi on teisigi.Juuni keskpaigas võttis Riigikogu vastu riigihangete seaduse, mis pakub väikestele ja keskmistele ettevõtetele rohkem võimalusi riigihangetel osalemiseks. Lisaks sellele suureneb riigihangete läbiviimise paindlikkus, vähenevad hankemenetluse kulud ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Lisaks sellele võttis Riigikogu vastu ka seaduse, mis toetab väikeettevõtlust. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus soodustab mikroettevõtlust ja parandab väikeettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist.

Meedias palju kajastust saanud kokkuleppevedusid reguleeriv seadus võeti Riigikogus vastu samuti tänavu juunis. Selle seadusega loodi Uberi- ja Taxify-laadsetele teenusteosutajatele vajalik regulatsioon, millega tagatakse sääraste vedude osutamise turvalisus ja usaldusväärsus, kehtestades selleks vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja kokkuleppevedude elektroonilisele süsteemile. Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab seadus taksojuhtidele seatud nõudeid, rohkem delegeerides vastutust ja järelevalvet taksoveo korraldajale.

Septembris võttis Riigikogu vastu loomakaitseseaduse muutmise seaduse, mille eesmärgiks on kaitsta loomade heaolu ja tervist. Eelnõu taotles, et avalikel näitustel, laatadel ja muudel säärastel avalikel üritustel tohib kasutada vaid tehistingimustes sündinud loomi, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad.

Riigikogu ja Eesti Keskerakonna esindamisest

Aseesimehena on minu ülesandeks, nagu ka teistel Riigikogu juhatuse liikmetel, parlamenti esindada. Seda nii Toompeal, meedias, välislähetustes olles kui ka rahvaga kohtudes. Olen võtnud enda südameasjaks läbi viia juba tavaks saanud ringreise ning külastada kõiki haldusreformi läbi moodustunud 79 omavalitsusüksust, et jätkata riigi rahvale lähemale viimist. Selleks korraldame kohtumisi omavalitsusüksustes, ettevõtetes ja haridusasutustes. Olen kaasanud nendele kohtumistele ka Keskerakonna piirkonnaliikmeid, et vestelda linna- ja vallajuhtide, õpetajate, ettevõtjatega, samuti ka kohalike elanikega. Kohtumistelt saadav tagasiside on oluline nii mulle ja kolleegidele Riigikogus kui ka valitsuses olevatele ministritele meie töö tõhustamiseks. Veel novembris on plaanis külastada Haapsalut ja Tartut.

Lisaks sellele jätkame Keskerakonna esimehe, Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratasega üle-eestilise seminari „Rahva nimel, maal ja linnas“ läbiviimist, kus anname rahvale tagasisidet seni tehtud tööst ning vastame kodanike küsimustele.

Riigikogu kõrvalt esindan Keskerakonna välissekretärina erakonna huvisid nii Eestis kui ka välismaal. 2.–4. juunini viibisin Sloveenias Ljubljanas ALDE (Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest) volikogu kohtumisel. ALDE on Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas fraktsioon, kuhu kuuluvad Eestist nii Keskerakonna kui ka Reformierakonnaliikmed. Kohtumisel käsitleti erinevaid Euroopat puudutavaid teemasid: näiteks "Vaba ja turvaline Euroopa 21. sajandil", kus kõneldi eelkõige sellest, milliseid positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi on Euroopale toonud globaliseerumine, ning "Demokraatia ja kodakondsus digitaalajastul", kus toodi palju positiivseid näiteid just Eestist kui toimiva e-demokraatiaga riigist.

Juunis viibisin ka teisel välisvisiidil. 9.–11. juunini toimus Helsingis Soome Rootsi Rahvapartei (SFP/RKP) kongress. Kongressi tähtsaimaks teemaks oli "Tugev Põhjamaade koostöö nõrgemas Euroopa Liidus", mida vedas erakonna esimees Anna-Maja Henriksson. Lisaks aruteluplokkidele toimus kongressil ka erakonna juhatuse valimine.

1.–3. detsembrini viibin Amsterdamis, kus osalen Keskerakonna juhatuse liikmena ALDE kongressil, kus valitakse uus juhatus ning kinnitatakse uued liikmed ja programmiuuendused.

Uue aasta algul olen Norra Keskerakonna poolt kutsutud üle-riigilisele Keskerakonna konverentsile, et rääkida Keskerakonnast Eesti kontekstis. Norra tsentristid soovivad saada teavet, kuidas neil õnnestuks 2019. aastal saavutada valimistel sama hea tulemus nagu Eestis Keskerakond suutis kohalike omavalitsuste valimistel.

Möödunud valimistest ning ühinenud Saare suurvalla volikogu tööst

Mul oli au olla erakonna 2017. aasta valimisprogrammi väljatöötamise meeskonna eesotsas. Põimisime ringsõitudelt, valijatega kohtumistelt ning visiitidelt kogutud tagasiside meie programmi, et esindada valimistel kõikide eestimaalaste huve. Tulemused räägivad iseenda eest. Keskerakond sai kohalikel valimistel 159 118 häält, mis näitab, et programmikoostajad, kandideerijad ja abistav kollektiiv saavutas soovitud tulemuse – Eesti rahvas toetab meie tööd nii kohalikul tasandil kui ka riigi juhtimisel.

Samuti hea tulemuse saavutasime Saaremaal, kus küll alles kevadel vahetus juhatus. Tugeva meeskonnatööga saadi sellest hoolimata kolm kohta vallavolikogus ning Eesti Keskerakond kaasati suurvalla volikokku koalitsioonipartneriks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna kõrval. Ühes minuga pääsesid volikogusse Keskerakonna Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest ja aseesimees Aivar Aru.

Nn. kahe tooli seadus lubab Riigikogu liikmetel kuuluda ka kohalikesse omavalitsustesse. 15. oktoobri valimistulemuste põhjal anti mulle võimalus aktiivselt osaleda Saaremaa vallavolikogu töös ja panustada piirkonna edasisse arengusse Riigikogu juhatuse töö kõrvalt, seda ilma tasuta.

Saaremaa vallavanemaks valiti Madis Kallas Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, volikogu esimeheks Tiiu Aro Eesti Reformierakonnast ning aseesimeheks Aivar Aru Eesti Keskerakonnast.

Ühinenud Saare suurvalla I volikogus moodustati 10komisjoni; mina asusin tööle kultuuri- ja spordikomisjonis.

Oleme lubanud ühinenud suurvallas palju korda saata: lisalaev mandri ja Saaremaa vahelisele liinile, Mõntu–Ventspilsi laevaühenduse taastamine, perearstiteenuste kättesaadavamaks tegemine jpm. Lubadused on antud, nüüd on aeg asuda neid ellu viima.

Kuigi kohalike omavalitsuste volikogude valimised kulgesid Keskerakonnale võidukalt, ei saa me loorberitele puhkama jääda, sest volikogudes regionaalpoliitika elluviimise kõrval peame keskenduma lähenevatele Riigikogu valimistele 2019. aasta märtsis. Leian, et edumaa saavutamiseks peaksime alustama programmi koostamisega ning ringsõitudega üle kogu Eesti juba täna. Vaid nii jõuaks Keskerakonna poliitika iga elanikuni nii maal kui ka linnas.

ENN EESMAA,

Riigikogu aseesimees, Keskerakonna juhatuse liige

[fotoallkirjad]

Enn Eesmaa Riigikogu Keskfraktsiooni visiidil tänavu kevadel Jõgevamaal Pisisaare spordikeskuses koos Põltsamaalt pärit Tallinna linnapea Taavi Aasa ja Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimehe Andres Väänaga.

Saaremaa vallavolikogu liige Enn Eesmaa koos Saaremaa vallavanema ja Kuressaare linnapea Madis Kallasega.

Jaga |