Keskerakonna valimisplatvorm valmib koostöös rahvaga

Eesti Keskerakond on alati olnud rahvaerakond ning seisnud iga inimese heaolu ja õiguste eest, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest või elukohast. Seetõttu on igati loomulik, et koostame valimisplatvormi koostöös rahvaga ning rahva heaks. Korraldame Riigikogu valimiste eel üle riigi 101 rahvakohtumist, et meie valimisplatvorm võimalikult laialdaselt kajastaks Eestimaa inimeste mõtteid, soove ja tulevikunägemust. Praeguseks on juba toimunud 40 kohtumist peamiselt väiksemates asulates, aga ka suuremates keskustes. Kaasame aruteludesse noori, pereinimesi, eakaid, ettevõtjaid, riigiteenistujaid ning kohaliku elu eestvedajaid – kõiki, kes soovivad kaasa mõelda ja oma ettepanekuid esitada.

Ühiste arutelude käigus oleme saanud palju vajalikku infot ja sisendit selle kohta, mida inimesed oma riigilt ja poliitikutelt ootavad. Keskerakond on rahvakohtumiste raames kogunud sadu ettepanekuid ning neid on esitatud igas poliitika valdkonnas. Kõige rohkem on aruteludel keskendutud sotsiaalpoliitika, hariduse, maaelu, majanduse ning regionaalpoliitika teemadele. Häid mõtteid ja asjalikke kommentaare tuleb pidevalt juurde.

Toon välja kümme palju tähelepanu pälvinud küsimust:

 Erakorralist pensionitõusu peetakse väga vajalikuks ning esitatud on ka konkreetseid ettepanekuid katteallikate kohta. Näiteks – astmelise tulumaksu kehtestamine ning klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine. Samuti on kohtumistel märgitud, et pensionitõus peab olema riigile jõukohane ega tohi kaasa tuua suuri maksutõuse.

Korduvalt on rõhutatud eakate hooldekodu kohatasu küsimust. Tänane olukord, kus keskmisest pensionist ei piisa kohatasu katmiseks, pole vastuvõetav. Ses valdkonnas on välja pakutud nii riikliku toetuse kehtestamist ja kohalike omavalitsuste panuse suurendamist, aga samuti nähtud ühe lahendusena juba mainitud erakorralist pensionitõusu.

Ravijärjekordade lühendamine on rahvale väga oluline teema, millega praegune valitsus on ka oluliselt tegelnud. Tervishoiureformiga eraldatakse valdkonda nelja aasta jooksul üle 220 miljoni lisaeuro ning ses valdkonnas taotleme jõulist edasiminekut, et inimesed pääseksid arsti juurde senisest kiiremini.

Taristu arendamisel on rõhutatud, et tuleb edasi minna Saaremaa silla ja Tallinna–Helsingi tunneli tasuvusuuringutega ning Rail Baltic’u rajamisega. Inimesed ei rutta kohe suurprojektidele „jah“-sõna andma, vaid soovivad enne usaldusväärseid arvutusi nende maksumuse ning erasektori kaasamise võimaluste kohta. Konkreetse ettepanekuna on taristu peatükis pakutud ka laenu võtmist riiklike põhimaanteede (Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) neljarealiseks ehitamiseks. 

Tugev ootus on Eesti maksusüsteemi solidaarsemaks muutmises. Taotletakse nii Euroopas üldlevinud astmelise tulumaksu kehtestamist tugeva keskklassi tekkeks kui ka kõrge kasumimääraga ettevõtete ja pankade õiglasemat maksustamist.

Rahvalt on tulnud palju ettepanekuid maaelu edendamiseks. Rõhutatakse vajadust toetada maaettevõtlust riiklike programmide või maksuerisuste abil kui ka kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluseks vajaliku maa ning hoonete võimaldamisel. 

Inimesed peavad oluliseks ka tervislikku toitumist. Näiteks toodi välja, et lasteaedades ja koolides tuleks pakkuda rohkem Eesti talutoodangut. Samuti leiti, et kvaliteetset kodumaist toitu tuleks enam toetada konkurentsis odavamate välismaiste toodetega.

Meie inimesi oodatakse tagasi kodumaale. Riigi panust Eestisse naasvate inimeste toetamisel nähakse vajaliku elamispinna pakkumise, töökohtade loomise ning lastele paindliku e-õppe võimaldamise kaudu.

Haridusvaldkonnas tehti korduvalt ettepanek kaotada koolides kodutööd. Peamise põhjendusena toodi, et siis jääb noortele rohkem aega tegelda huviharidusega ja sportida ning kogu perekonnale enam võimalusi üheskoos aega veeta.

 Välispoliitikas toetatakse tugevaid partnerlussuhteid lääneriikidega ning Eesti jätkamist Euroopa Liidu ja NATO aktiivse liikmena. Samamoodi peetakse oluliseks töötada heade suhete nimel kõigi meie naabritega. 

Lisaks konkreetsetele ettepanekutele juhiti tähelepanu laiemale probleemile, et poliitikud ei kohtu piisavalt rahvaga ning et ühtlasi häiris inimesi konkurente mustav valimiskampaania. Keskerakond annab endast parima mõlemas küsimuses. Erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on ju rõhutanud, et Eesti Vabariigi juubeliaasta ei tohi mööduda poliitilise mudamaadluse ning ühiskonna lõhestamise tähe all, vaid olema laiapõhjaliste debattide ning Eesti elu edasiviivate arutelude aasta.

Keskerakonna valimisplatvormi töörühm on sama meelt ning jätkab olulist tööd peamiste sõlmküsimuste sõnastamisel ja lahenduste väljapakkumisel. Rahvalt, ekspertidelt ja erakonnaliikmetelt kogutud ettepanekute põhjal tuleme enne valimisi välja platvormiga, mis sisaldab nii meie peamisi lubadusi kui ka nende maksumust ja katteallikaid. Samast strateegilisest dokumendist lähtume nii valimiskampaanias kui ka Riigikogu valimiste järel peetavatel koalitsiooni-läbirääkimistel.

TANEL KIIK,

Keskerakonna Riigikogu 2019. aasta valimisplatvormi töörühma esimees,

Peaministri büroo juhataja

Jaga |