Õnnelikuks Eestiks on vaja 10 000 uut korterit noorperedele

MART VIISITAMM,      14. veebruar 2007


Inimene on sotsiaalne olend. Sellest ka tema vajadused lähedaste, sõprade ja tuttavate järele. Raamatupoodidest võib leida hulganisti kirjandust selle igihalja teema kohta.

Paraku ei leia raamaturiiulitelt infot inimese ühe olulise esmavajaduse – eluaseme – kohta. Tõsi, kergelt on kättesaadav teave, millistel tingimustel on võimalik ükskõik mis pangast eluasemelaenu taotleda. Sageli on aga sõna tingimused selleks stopptuleks, mille taha kooselu alustada sooviv noorpere eluasemeotsinguil seisma jääb.

Eestis on üle 600 tuhande eluruumi. 96% neist on väidetavalt eraomandis. Siin aga peaaegu üldse puudub munitsipaalelamufond, nagu see teistes riikides on olemas. Seetõttu pole tuhandetel inimestel tänini võimalik saada endale sobivat elamispinda, mis omakorda takistab sobiva töö leidmist. Ometi sobib ainsana just munitsipaalelamispind paljudele, eeskätt aga iseseisvat elu alustavatele noortele. Igaüks ju ei taha ennast siduda pangalaenuga. On neidki, kes ei pea omandit kui sellist esmatähtsaks. Kodu aga vajab igaüks.

Pärnu linnavalitsus tahab 2007. aastal valmis ehitada kolm munitsipaalmaja, mis vähendaks sundüürnike korterijärjekorda 60 pere võrra. Praegu ootab selles järjekorras 200 peret. Oleme linnavalitsuses seda meelt, et munitsipaalelamufondi tuleb ilmtingimata suurendada. Kuid omavalitsusjuhina võin öelda, et eelarvejõudu jääb napiks ka nii edukas linnas nagu Pärnu.

Mis seal salata, praegugi on kõigi kolme maja väljaehitamiseks linnaeelarves mitmemiljoniline „auk". Kuid loodame selle probleemi lahendamisel riigi abile. Pealegi, sundüürnike-probleem on riigi poolt tekitatud, kuid selle lahendamine on pandud omavalitsuse õlgadele. Mitu aastat on omavalitsused Riigikogu saalis eelarve menetlemisel näinud, kuidas paremerakondade hääletusmasinaga on riigieelarvest välja hääletatud eraldised eluasemepoliitika elavdamiseks. Riigikogu täidab neil kordadel vaid kinnisvarafirmade ja pankade „tellimust". Ükskord peab selline koduvaenulik poliitika lõppema.

Kuid paralleelselt sundüürnike kauaaegsete eluasememuredega on väga selgelt tõusnud esile noorte perede nõutus sellessamas kodu-küsimuses. Kahekümneks, isegi kuni kolmekümneks aastaks võtavad noored endale pangalaenu, et pangalt korter välja osta. Samas ei tea ju keegi, mis elus ette võib tulla. Ohtu võib sattuda tervis, töö, isegi perekond pole meie suure lahutusprotsendi juures kindel.
Nagu meie lähinaabrite, arenenud Põhjamaade praktika näitab, alustavad noored oma elu tavapäraselt munitsipaalmajades. Kui ollakse juba vanemad, haridus ja parema palgaga kindel töökoht käes, siis alles hakatakse vaatama erakorteri või maja järgi, milleks tõesti tasub võtta eluasemelaen.
Keskerakonna valimislubadus lähiaastatel 10 000 munitsipaalkorteri ehitamiseks oleks suvepealinnale oluline ka regionaalpoliitilisest aspektist vaadatuna. Täna juba pakume toetust nendele noortele spetsialistidele, kes Pärnusse tööle tulevad. Soov eluaseme soetamiseks siin iseseisva pereelu alustamiseks on teine küsimus, millega noored on minu poole pöördunud. Ka eluasemefondi olukord tervikuna on halvenenud. Majad on vanad ja vajavad remonti. Vaid ligikaudu 5 protsenti leibkondadest elab hiljem kui 1991. aastal ehitatud majades.

Nagu öeldud, käib uue maja ehitamine pangalaenu abil väga paljudele üle jõu ning vaevalt et enamik noorperedest sooviks alustada kooselu kuskil äärelinna kõdunenud puumajas.

Usun, et uue munitsipaalkorteri saamise võimalus oleks hea retsept palju kõneainet pakkunud ääremaastumisprobleemi lahendamisel. Ma ei pea siinkohal ainult Pärnut silmas, vaid Eestit tervikuna. Kurdavad ju paljud omavalitsusjuhid, et töökohti maale tekib juba juurde, aga noori pole kuhugi elama panna.

Riik peaks tegudega hoolitsema oma järelkasvu eest. Meie noorte perede koduprobleem ei tohiks olla asi, kust kasumit lõigata. Kui üldse on eetiline siin kasust rääkida, siis tuleb see loodetava iibe kasvu läbi – elamispind on selles loodetavasti tõhusaks toeks. Ma isegi imestan, et miks räägitakse eestlaste vähenemisest juba nii palju aastaid, aga ükski erakond ei tule selle peale, et noortel peredel peab olema koht, kus elada. Ja see koht ei nõua kõigepealt miljoneid, vaid eelkõige armastust ja riigi tuge. Esimesena on tõsise ja tõeliselt mõõdetava lahenduse välja pakkunud just Keskerakond.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)