Peatame ometi Reformierakonna üha korduvad vihakuriteod!

Kaasaegse maailma protsessid pole loomulikult mustvalged. Seda ei võimalda arenenud kapitalistlik tootmisviis, mille aeg on sisuliselt ümber saamas. Tekib õigustatud küsimus: kas Tartu Ülikooli majandus- ja õigusteaduskonnas on üldse otstarbekas neid distsipliine õpetada, kuna seaduste täitmine ei ole kohustuslik ega igapäevaelus vajalik?

Reform varjab ja valetab

Eriti viimastel aegadel on meie haridus- ja teadusministrid Jaak Aaviksoo, Jevgeni Ossinovski ja Jürgen Ligi oma kõiksuguste „reformidega“ räsinud õpetajaid, kes peavad noortele esmajoones õpetama ausust, üksteisemõistmist, sõbralikkust, nõrgemate abistamist jne. Kuid kuidas see on võimalik, kui ümberringi, sh riigi kõrgešelonides, vohavad vargus, pettus, korruptsioon, üksteise räige halvustamine, nõrgemate ja isegi haigete üle ülbitsemine ja irvitamine?

Mis puutub Tallinna Sadama (seni kõrgesti austatud Ain Kaljurand ja Allan Kiil, Tartu linna „omanik“ Neinar Seli, ehitusspets Toomas Luman, reformierakondlased-nõukoguliikmed Remo Holsmer, Kalev Lillo jpt.) väidetavatesse kobarkuritegudesse (meenutan valitsuskoalitsiooni poolt osavalt (loe: õigusvastaselt) erinevate seaduste vägivaldset ühte patta surumist), siis Kesknädal avalikustas neid juhtumeid juba 2009. aastal.

Kuid reformistide alluvuses justiitssüsteem ei näe oma parteilaste seadusevastastes tegudes kunagi midagi kuritegelikku (vt. Kesknädal 02.09.15). Nüüd viimaks oli asi läinud nii kaugele (kas sellegi kohta on vihje tulnud välisriigist?), et Reformierakonna ladvik enam ei suutnud kätt ette panna Tallinna Sadama, Eesti Energia jt ettevõtete suhtes?

Ilmneb, et ajakirjanduses avaldatu on vaid skandaalide veepealne osa. Kohe näisid tööle hakkavat „mehhanismid“, et kogu selle suurejoonelise, eri riike kaasa haaranud kuritegeliku sündikaadi tegevuse tähtsust vähendada. Eriti hästi on seda näha majandus- ja taristuministri Kristen Michali käitumisest, kes „loomulikult“ ei näe põhjust enda tagasiastumiseks. Kuid ega „rootsi kardinad“ pole Eestist kuhugi kadunud...

USA kaval strateegia

Samal ajal on Eestit tabanud ränk Aafrika seakatk otsekui täiendanud meie võimuladviku õigusvastast käitumist. Maaeluminister Urmas Kruuse ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel on käpardlikkuse musternäited – nad ei suuda võidelda meie majandust laastava katkuga. Kuidas niisugused inimesed saavad riiki valitseda?

Rahva poolt vähe lugupeetud president Ilves on eelmainitud väidetavate kobarkuritegude puhul vaikinud, nagu ütleb vanasõna, „kui kult rukkis“. Muidugi, ta on Reformierakonna toiduahela üks liige, kes peab enda presidendiks saamist iga päev tänama! Vait on ta aga seepärast, et ta on välismaale edastanud tegelikkusele mittevastavaid seisukohti Eestist kui õitsvast ameerikalikust ühiskonnast. Need „ettekanded“ on osutunud läbi ja lõhki vääraks.

Ameerikalik president peab meeles pidama, et Aafrika põgenike probleem on USA võimurite tegude tagajärg. Sekkuti ju iseseisvate araabia riikide (Iraak, Jordaania, Süüria, samuti erinevad Põhja-Aafrika maad) poliitikasse ja kasutati sõjalist jõudu. Sedakaudu sooviti saada enda valdusse seal leiduvaid naftamaardlaid ja naftatööstusi.

Nüüd julgetakse süüdistada Euroopat – et miks te ei tegele põgenike probleemiga, nii nagu tahab USA? Põgenikekriisi abil püüab USA eeskätt nõrgendada Euroopat ja niigi nõrka, ütleksin, „laialivalguvat“ Euroopa Liitu. Kuid meieni ulatuv reaalne tagajärg on Eestile kohustuslik suure hulga põgenike vastuvõtt.

Kui Vaos pandi põlema pagulaskeskuse hoone välissein, võttis Ilves kohe sõna – tegemist olevat vihakuriteoga. Kuid president ei saa aru, et kogu Reformierakonna põhiseadusvastasel e-valimisel, mida Ilves koos noorpoliitik Taavi Rõivase ja kogu võimuladvikuga heaks kiidab, on loogiliseks tulemuseks meeletu korruptsiooniskandaal Tallinna Sadamas, Eesti Energias jt riigiettevõtetes.

Need on Eesti eliidi (oligarhide), s.t esmajoones Reformierakonna, vihakobarkuriteod kogu Eesti elanikkonna vastu.

[esiletõste:] Maaeluminister Urmas Kruuse ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel on käpardlikkuse musternäited – nad ei suuda võidelda meie majandust laastava katkuga.

ANDO LEPS, õigusteadlane

Lühendatult ajalehest Nelli Teataja.

Jaga |