Euroopa, Eesti ja Keskerakond – kõik seisavad ristteel

Kõrvaltvaatajaks ei saa jääda ka Keskerakond, tema teod ja otsused. Miks mina kui mitte-keskerakondlane peaksin sellepärast nii väga muretsema? Sest sellel erakonnal on oma koht tänasel-homsel poliitajaloo kaardil. Teda on aastaid kohati ebaõiglaselt tõrjutud ning tema liikmeid taga kiusatud. Kuigi mõne liikme puhul on see olnud ehk õigustatudki, on seda tehtud jämedalt ja tihti üle vindi keerates. Eks suure massi sisse mahu igasuguseid jumalaloomi!

Olen mures mingite arengute pärast Keski sees ja ümber. On tunne, et peale viimast üldkogu on erakond jäänud tardunud olekusse. Osapooled on ootusseisundis ning üritavad vastaspoole käike ära arvata. On olnud erinevaid osapoolte lähenemiskatseid ja ühistegevusele suunavaid ettepanekuid.

OK, läks nagu läks, nüüd on küsimus selles, kas Keskerakonnal on niipalju eluvaimu ja eestvedajaid, kes nõustuksid erakonda viima hoopis uuele tasandile? Kuidas ja kuhu – siin on erinevad teed ja lähenemisviisid. Nii- või naapidi peab ka KE „uus tulemine“ lähtuma valijate hirmudest ja ootustest probleemsetel aegadel. Majandussurutis jätkub, kruvisid keeratakse kinni nii EU-s kui ka väljaspool seda, ja tuleb selleks valmis olla ka KE enda sees.

Olen seda kirja kirjutanud mitu kuud. Lihtsalt seepärast et näha, kuhu ikkagi Keskerakond liikuma hakkab. Valijate ja, arvan, et paljude erakonnaliikmete meelest, on erakond ummuksis. Erakonnaliikmete peataolek toob kaasa elanikkonna toetuse kaotamise ja reitingute languse.

Keskerakond peaks taas tulema välja rahva sekka, võimsamalt kui kunagi varem. Vaevalt see on mu suurushullustus. Küllap see on paljude teie Keskerakonna toetajate tegelik ootus ja lootus.

2009. aastal tõime koos väikesearvulise meeskonnaga Narvas tänavatele enam kui 5000 inimest. Olin tollal SDE ridades. KE on aastaid Narvas võimul olnud ning me läksime välja loosungite all: muutusi Narvas! Seega läksime KE vastu täispangale ja ... kaotasime!

Kuid mu mitme aasta tagused prognoosid on järjekindlalt täide minemas. Nüüd oleks tahtmine KE-le pealinna appi tulla. Töötan praegu küll Eestist eemal, aga tahaksin tagasi tulla.

Keskerakonda tänased koalitsioonierakonnad niikuinii rahule ei jäta, enne kui märg plekk järel. Enne kui Savisaar hingusele saadetud ning Tallinn koalitsioonlaste käes.

Tallinn käest anda on sama kui vargale palgapäeval oma täis rahakott ära kinkida. See kolme pea draakon ehk vabariigi valitsus tuleb lüüa eraldiseisvateks lõikudeks. SDE ja IRL on nagunii „langevad tähed“. Sellele aitab juba EU oma lagunemisega kaasa! Nüüd oleks vaja kokku korjata uute tekkivate rahulolematute hääled ja hinged. EKRE-s ei ole küsimus.

Kirjutan ausalt, et olen selle kirja teemasid arutanud ka mõne Keskerakonna juhatuse liikmega. Ehk nende sõna ikka maksab ka erakonnas midagist?

AIVO PETERSON

Jaga |