![]() Nädala juubilar JOSEPH HAYDN 280ENN EESMAA, 28. märts 2012Papa Haydn - see heatahtlik ja austav hüüdnimi saatis Franz Joseph Haydnit pea terve ta loominguliselt ärksa elu. Juba rikkas Esterhazy õukonnas hakkasid vürstile kuulunud orkestri liikmed oma dirigenti ja väsimatut repertuaari rikastajat suure aupaklikkusega niimoodi kiitma, sest Haydn hoolitses pillimeeste eest ning kaitses nende väheseid õigusi. Papaks kutsus oma kuulsat vanemat ametivenda ka Mozart. Kui arvestada, et Haydn oli Beethoveni õpetaja, siis on Haydni kui heliloojaga seotud suur, ehk isegi suurim osa inimkonna klassikalisest väärtmuusikast. Oma muusikaliseks eeskujuks Haydn pidas Carl Philipp Emanuel Bachi, keda üksmeelselt hinnatakse ühena neist, kes barokkmuusikat arendasid klassitsismi suunas. Haydni enda looming tähistab üllatavalt paljusid algusi muusikas. Teda on nimetatud sümfoonia isaks, ning selleks on küllaga põhjust -- Haydni geenius tõstis sümfoonia austustväärivaks kontserditeoseks. Tänagi kõlab maailma parimate orkestrite esituses suur osa tema 104 sümfooniast. Piisab, kui nimetada Pariisi ja Londoni sümfooniaid ning koguni pillimeeste kehakeelt kasutavat "Lahkumissümfooniat". Haydnit peetakse ka keelpillikvarteti isaks, neid kirjutas ta 68. Lisaks sellele on veel kümneid klaveritriosid ja 19 kontserti eri pillidele. Ajale on vähem vastu pidanud Haydni ooperid, aga seda kuulsamad on tema missad jt vokaalsuurvormid. Kes poleks kuulnud ja nautinud tema oratooriume „Loomine", „Aastaajad" või „Stabat Mater"? Pea iga päev kuuleb maailma eri paigus Haydni loodud Saksamaa riigihümni. Algselt oli see Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümn, siis aga „Sakslaste laul", mis aastast 1922 sai Saksamaa riigihümniks. Haydni loomingu loetelu, mille pisut rohkem kui poole sajandi eest koostas tuntud Hollandi muusikateadlane Anthony van Hoboken, koosneb vähemasti tuhandest teosest, mida kataloogist leiab oopusnumbri Hob või H abil. Lisaks uutele muusikaliikidele kujunes Haydni loomingus välja uudne helikeel. See erakordne elu sai alguse 31. märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau alevis. Isa Mathias Haydn oli tõllassepp, ema Maria töötas kohaliku rikkuri kokana. Kumbki ei tundnud nooti, kuigi Mathias oli innukas rahvalauluharrastaja. (Muide, F. J. Haydni loomingulisse pärandisse kuulub üle 400 rahvalaulutöötluse.) Tulevase helilooja lapsepõlv oli kasin ja kohati karm. Juba kuueselt teenis ta leiba Viini Püha Stefani katedraali laulukooris; seal anti poisile ka kooliharidust. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Mõnda aega pidas Haydn koguni kelneriametit. Aastal 1761 sai Franz Joseph Haydnist vürst Paul II Anton Esterhazy õukonna kapellmeister. Tööleping oli jõukohane vaid geeniusele - igaks kontserdiks tuli kirjutada uus orkestriteos. Kontserte aga anti tollal tihti, sest ülikud tahtsid lõbutseda. Haydni peamine tööandja oli siiski vürst Pauli vend Nikolaus Joseph Esterhazy, kelle teenistuses helilooja kirjutas muusikat peaaegu 30 aastat. Kaks korda päevas pidi kapellmeister pärima vürsti käest üliku muusikalisi soove ning vajadusel kohe töösse sukelduma. Tihti on imestatud, et Haydni käsikirjades pole üldjuhul parandusi. Seletus on selline: geeniusel valmis heliteos peas klavikordi taga ning noodipaberile kanti puhtand. Haydni naiseks sai Maria Anna Keller, ta kunagise armastatu õde. Vaatamata sellele, et suur muusik olnud südamlik ja heatahtlik, polnud abielu õnnelik ja lapsi nad ei saanud. Ometi olevat abieluvälisest suhtest Haydnile sünnitanud poja tollal tuntud sopran Luigia Polzelli. Kuigi nii ema kui ka ta poeg Antonio korduvalt kinnitasid Joseph Haydni isadust, ei tunnistanud helilooja ise seda kunagi, vähemasti ametlikult mitte. Antonio Polzellist sai Esterhazy õukonnaorkestri viiuldaja. Papa Haydn oli mõnda aega noore Beethoveni juhendajaks. Nad kohtusid Bonnis 1792. aastal, mil Haydn oli tagasiteel oma triumfaalselt esimeselt Londoni-külastuselt. Hiljem Haydn konsulteeris Beethovenit Viinis klaveritehnika ja kontrapunkti alal. Paraku nende suhted jahenesid, kui Haydn soovis, et Beethoven märgiks oma teoste päisesse - tegemist on Haydni õpilasega. Loomulikult olid mõlema mehe iseloomud ja ka muusikatunnetus suuresti erinevad. Mozart aga kuulus Haydni lähedaste sõprade hulka. Tõenäoliselt nad kohtusid aastal 1784, võimalik, et Haydni oratooriumi „Tobia tagasitulek" ettekandel. Mozart oli temast veerand sajandit noorem ning nautis tollal oma esimesi loomingulisi kordaminekuid. Mõnikord nad musitseerisid koos. Sõprade seltsis keelpillikvartette ette kandes esitas Haydn tavaliselt viiuli-, Mozart aga vioolapartiid. Noorem geenius pühendas Haydnile, keda nimetas oma parimaks sõbraks, kuus keelpillikvartetti. (Muide, tollal pühendati heliteoseid reeglina vaid ülikutele.) Vastutasuks Haydn kiitis Mozarti isale Leopold Mozartile ta poega suurimaks heliloojaks, keda teab ja tunneb. Mozart kasutas Haydni rohkete märkmetega kontrapunktiteost „Gradus ad Parnassum", mille autor oli Johann Joseph Fux. Tõenäoliselt tõi Mozart Haydni ka vabamüürlaste suletud seltskonda. Ta ise oli innustunud aktivist, kuid Haydn kuuldavasti pärast looži vastuvõtmist vabamüürlaste seltsi enam ei kippunud. Haydn kuulis Mozarti surmast oma teisel Londoni- visiidil. Ta lubas Constanze Mozartile, et õpetab lahkunu poega, ning pidas oma sõna. Franz Joseph Haydni noorem vend Michael oli omal ajal tunnustatud helilooja ning neist mõlemast noorem vend Johann Evangelist Haydn kiidetud tenorilaulja. Inimkonna üks kõrgeandelisemaid helimeistreid suri 31. mail 1809 Viinis. ENN EESMAA Viimati muudetud: 28.03.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |