Puutumatu Riigiprokuratuur

Foto:Scanpix. Pildi allkiri: Ajakirjanduses avaldatu kohaselt tundis riigiprokurör Margus Kurm (pildil) Eestis vahi all olevaid Aserbaidžaani taustaga süüdistatavaid juba varem – veel enne, kui asus tegelema nende kriminaalasjaga. Rahvaliit esitas Riigikogus justiitsminister Rein Langile arupärimise, püüdes selgusele jõuda, kas süüdistustel Kurmi vastu on alust, kas Eesti kõrge riigiametnik tõesti nõudis Aserbaidžaani ärimeestelt raha oma kinnisvarafirmale ja kas Eestis on institutsiooni, mis kontrollib prokuratuuri?

Jaanuari alguses käis Eesti president Toomas Hendrik Ilves visiidil Aserbaidžaanis. Tal oli seal vastas sadakond meeleavaldajat, kes nõudsid Eestis vahi all olevate Aserbaidžaani päritolu ettevõtjate vabastamist. Lisaks süüdistatakse Aserbaidžaanis Eesti riigiprokuröri Margus Kurmi rahanõudmises ja Eesti riiki seaduste rikkumises. Meeleavaldajad lubasid pöörduda Euroopa Nõukogu poole.

Siinkohal on meie riigi kohustuseks välja selgitada, kas tegemist on tõeste või alusetute süüdistustega. Kui selgub, et süüdistused on põhjendamatud, tuleb need argumenteeritult ja veenvalt ümber lükata, sest vastasel korral süvenevad kahtlused iga järgmise sedalaadi juhtumi korral veelgi. Eesti rahvas soovib selgust ja ootab vastust küsimusele, kas riigiprokurör Margus Kurmi kohta avalikult esitatud väidetel on alus või mitte. Küsimuse ignoreerimine võib luua arusaama, et meie riigis ei võeta menetlusse juhtumeid, kui kahtlustatavad annavad ja süüdistajad saavad pistist või altkäemaksu prokurörile.

Rahvaliit esitas justiitsminister Rein Langile arupärimise seoses riigiprokurör Margus Kurmi võimaliku rahanõudmisega oma kinnisvarafirmale. Arupärimine oli ajendatud rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud tõsistest süüdistustest, mille kohaselt juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi erahuvid on seotud Aserbaidžaani päritolu ettevõtjate vastu algatatud ja kohtusse jõudnud kriminaalasjaga.

Ajakirjanduses avaldatud väidete kohaselt tundis riigiprokurör Margus Kurm süüdistatavaid juba varem ja nõudis neilt oma kinnisvarafirmale raha.

Kahtlusi süvendab ka Õhtulehes avaldatud info, et Kurmile kuulub osalus võlgadesse sattunud kinnisvarafirmas. Aserbaidžaani uudisteportaal on avalikult esitanud tõsiseid süüdistusi kõrge riigiametniku Kurmi tegutsemise suhtes.

Ajakirjanduses avaldatu põhjal ei riku Kurmi osalus ärides seadust, kuid sellele lisanduv ja tänini ametlikult  ümber lükkamata  info raha nõudmise kohta külvab  usaldamatust ning võib kahjustada juhtivprokuröri sõltumatust.

Miks ei ole algatatud uurimist?

Kuigi nii justiits- kui ka siseminister on juhtinud tähelepanu tsiviilkontrolli puudulikkusele, ei ole olukorra parandamiseks midagi ette võetud. Prokuratuur on Eesti Vabariigis organ, mille üle sisulist järelevalvet ei teostata.

 Justiitsminister vastas Riigikogus arupärimisele, et temal ei ole mingisugust õigust asjasse sekkuda. Minister tõdes, et Riigikogu-poolse järelevalve suurendamine on kindlasti arutelu objekt. Samas on Rahvaliit teinud korduvalt ettepanekuid moodustada Riigikogus prokuratuuri järelevalve komisjon või laiendada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ülesandeid.

Varasemast on teada, et prokuratuur on korduvalt suhteliselt kergekäeliselt algatanud kriminaalmenetlusi ja tunnistanud isikuid kahtlustatavaks ajakirjanduses avaldatud infole ja väidetele tuginedes. Nüüd, kui sarnaselt on õhku visatud kahtlused juhtivprokuröri suhtes, ei soovita algatada ei teenistuslikku järelevalvet ega kriminaalmenetlust. Minister õigustab end väitega, et olukorras, kus üks rahvusvaheline kurjategijate jõuk on Eestis läbi viidud menetlustoimingute tulemusena purustatud ja kogu selle jõugu tuumik on Eestis vahi alla võetud, võiks aru saada, et sellises olukorras langeb kindlasti nii süüdistajatele kui ka kohtunikule väga suur surve. Kui varem on prokuratuur väitnud, et kriminaalmenetluse eesmärk on selgitada tõde toimunu kohta, sh kas üldse on toimunud kuritegu, siis selle juhtumi korral ei pea prokuratuur isegi vajalikuks avalikkusele selgitusi anda. Margus Kurm aga vaikib sootuks.

Asjaolude kontrollimine ja ametlik ümberlükkamine on ka prokuratuuri huvides. Kuigi justiitsminister soovitas vähem uskuda, mis ajalehes kirjas on, tuleks tõsise süüdistuse puhul fakte siiski kontrollida. Kui ministri tähelepanu juhiti asjaolule, et ajakirjanduses avaldatud info võib kahjustada nii prokuratuuri kui ka riigi mainet, leidis minister: kui distsiplinaarmenetlus algatataks iga kord, kui organiseeritud kuritegevus esineb mingisuguse väitega kuskil „kobrulehes“, siis peaks Eestis asutama distsiplinaarvastutuse ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise ministeeriumi, mida tema küll tegema ei hakka. Ministri suhtumine ajakirjandusse on kahetsusväärne ning jääb arusaamatuks, missugustele objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes otsustavad meie riigiorganid, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on tegemist piisavalt tõsiseltvõetava meediakanaliga.

Peaprokurör Aas asus riigiprokurör Kurmi kaitsma

Kui peaprokurör väidab, et Eesti meedia poolt viidatud 1st News Azerbaijan-i uudistes ei ole väidet ühelegi konkreetsele isikule, siis tegelikkuses on asi teisiti.

Portaal 1st News Azerbaijan viitab süüaluste advokaatidele, kes teatavasti on konkreetsed inimesed; samas on väga konkreetne viide ka Margus Kurmile.

Kui Rahvaliit esitas toimunu kohta arupärimise, süüdistas peaprokurör Norman Aas erakonda laimamises. Peaprokuröri käitumine tekitab küsimuse: kas prokuratuuri taktika on algatada kõigi erakondade mõne poliitiku suhtes kriminaalmenetlus, et hiljem ükski rahvasaadik ei saaks prokuratuuri tegevuse kohta aru pärida? Selliselt on prokuratuurile tagatud puutumatus, sest kui keegi püüab selgitusi küsida, siis teatab prokuratuur, et tegemist on laimuga, ning väidab, et süüdistuse saanud isikud püüavad oma erakonna kaudu prokuratuuri kompromiteerida.

Rahvaliidu eesmärk on juhtida tähelepanu välispressis ilmunud Eesti riiki negatiivses valguses kajastavale artiklile ning välja selgitada, kas esitatud väited on tõesed või mitte. Selleks et kahtlused prokuratuuri tegevuse suhtes kaoks, peab peaprokurör andma argumenteeritud selgitusi. Kui justiitsminister väidab, et prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamine on kuriteona karistatav ja et see peaks iga prokuröri ärgitama valvsusele mitte minna seadusega pahuksisse, on tal täiesti õigus. Kuid praegusest olukorrast võib jääda paratamatult mulje, justkui oleks oleks organiseeritud kuritegevus Eestis lubatud  juhul, kui grupeeringuliikmed teevad riigiprokurörile meelehead.

Justiitsminister väidab, et prokurörile teadvalt vale süüdistuse esitaja peab arvestama enda suhtes karmide tagajärgedega. Seega peaks algatama juurdluse, et saada selgust, kas keegi on esitanud valeväiteid. Lisaks leiab justiitsminister, et väidete levitamise eesmärk võib olla takistada kriminaalmenetlust ja saavutada prokuröri vahetamine, mida ei ole õnnestunud teha menetlusseadustikus ette nähtud protsessireegleid järgides. Siinkohal on eriti oluline tuvastada, kas riigiprokurör Margus Kurm tundis  süüaluseid varem, ning kaaluda, kas võimalike huvikonfliktide ärahoidmiseks pole vajalik vahetada riigipoolset süüdistajat.

On selgusetu, miks käitub peaprokurör riigiprokuröri kaitstes emotsionaalselt. Kui viimane on olnud seaduskuulekas ja süüdistused tema vastu on ebaõiged, siis tekitab peaprokurör  Norman Aas riigiprokurör Margus Kurmile  suuremat kahju, kui see oleks asjakohaselt tegutsedes ja tõde päevavalgele tuues.

Prokuratuuri rünnakud küsijate suhtes on arusaamatud.

Selge on vaid see, et tegelikkuses prokuratuuri üle järelevalvet ei teostata ja isegi Riigikogu liikmeil puudub võimalus oma põhjendatud arupärimistele vastust saada.

Kas see ongi puutumatu prokuratuuri nägemus sõnavabadusest ja demokraatiast?

[1. esiletõste]  Õhtuleht: Margus Kurmile kuulub osalus võlgadesse sattunud kinnisvarafirmas.

[2. esiletõste] Rahvaliit küsib: Kas Eestis on organiseeritud kuritegevus lubatud, kui grupeeringu liikmed teevad riigiprokurörile meelehead?

MANUELA PIHLAP,  Rahvaliidu liige

Loe veel Kesknädalast:

14. jaanuar „Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus“

21. jaanuar „Siseminister Pihl tegi hinnalise kingituse Riigikohtu esimehele Raskile“

28. jaanuar „“Riigilüpsjad tiigrinahas“ ehk IRL-i „nähtava käe aasta““

4. veebruar „Pärnu maavanem Toomas Kivimägi – kas salakaval niiditõmbaja või aus Batman“

11. veebruar „Miks kapo Otepääl ei käi?“

Jaga |