Sotsid on vastu riigilõivude tõstmisele hädasolijate arvel

KADI PÄRNITS,      15. detsember 2004


Riigikogus menetletava eelnõu nr 273 alusel tühistatakse riigilõivust vabastamise põhimõte (riigilõivu seadus § 16), muuhulgas ka töövaidluste, elatisraha nõuete ja kehavigastuste, terviserikkega seotud, toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagide osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 ütleb, et hinnata hagisid enam pole ja mittevaralise nõude puhul on hagi hind 15 000 krooni. Uue riigilõivu tabeli järgi, s.o eelnõu nr 273 kohaselt on minimaalne riigilõiv kõikide hagide osas seega 1000 krooni (näiteks ka tööandja määratud karistuse vaidlustamise korral).
Seega eelnõu nr 208 § 129 ja nr 273 § 38 järgi:
– keskmise (7000 krooni) maksmata palga nõude korral nelja kuu eest on kohtuliku vaidluse eel vaja tasuda riigilõiv suuruses 1700 krooni;
– kehavigastuse, tervisekahjustusega seotud nõude 3000 kroonise kuumakse puhul on kohtuliku vaidluse eel vaja tasuda riigilõivu (aastase makse viiekordne korrutis) üle 9000 krooni;
– alimentide/elatisraha nõude 3000 kroonise kuumakse korral (makse 12-kordne korrutis) on riigilõivu suuruseks uue tabeli järgi 2250 krooni.

Ehmatav ja põhiseadust eirav seaduseelnõu
Kui inimesel vastavaid vahendeid ei ole, saab ta taotleda menetlusabi eelnõu nr 208 § 182, 183 järgi juhul, kui ta tõestab oma maksujõuetust, tõestab õiguslikult veenvalt ja faktiliselt põhistatult, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, isikul pole vara, mida müüa, ja kohtule esitatav nõue pole pahatahtlik.
Abitaotluse koostamine vastavalt eelnõu nr 208 § 186 esitatud nõuetele eeldab advokaadi abi, see on põhjalik dokument. Ja seda dokumenti tasuta ei tehta.
Oluline on märkida, et kui riigilõiv on väiksem kui töötaja kahe kuu palk (näiteks, kui palk on 4000 krooni kuus ja kahekordne palk seega 8000 krooni), siis pole 9000 kroonise riigilõivu korral võimalik saada menetlusabi. Tööõnnetuse tagajärjel kannatanud inimesel on võimalik saada haigusraha 80% ulatuses palgast ja sedagi haiguslehe kehtivuse ajal. Hiljem, kui peaks algama kohtulik vaidlus tööandjaga hüvise määramise üle, puudub töötajal sageli sissetulek.
Ehmatav ja mitte innustav on kindlasti eelnõu nr 208 § 192 sätestatud põhimõte, et olenemata sellest, kas hagi rahuldatakse või mitte, tuleb menetlusabi riigile tagasi maksta.
Selline riigilõivude suurendamine ja menetlusabi taotlemise keerukus nende inimeste suhtes, kes on selgelt rahapuuduses (saamata palga nõue, tervisekahjustuse hüvise ja alimentide/elatisraha nõue), seavad kahtluse alla põhiseaduse § 15 täitmise, mille järgi igaühel on õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kriitika
1. Riigilõivude suur tõus ja menetlusabi saamise keerukus kahandavad oluliselt abivajajate võimalust õiglasele kohtupidamisele.
2. Kavandatavad seadusemuudatused halvendavad inimeste juurdepääsu kohtulikule arutelule, mis omakorda läheb vastuollu põhiseaduse § 15 tagatud õigustega.
3. Valitsuse kava asendada inimeste universaalne õigus riigilõivuvabastuse saamiseks peamise elatusallika (palk, elatisraha, tervisehüvitis) üle peetavate vaidluste korral raskesti kättesaadava vaesteabiga, on vastutustundetu ja sotsiaalselt ebaõiglane.
4. Sellised piirangud kohtu poole pöördumisel ei ole kohased õigusriigile.
5. On lubamatu täita riigikassa puudujääki hädasolijatele kehtestatavate riigilõivude abil.

Seaduseelnõu kaebusi vorpivate hullude vastu?
Riigikogu õiguskomisjonis andis fraktsioonide esitatud muudatusettepanekutele hinnanguid nii komisjoni kui valitsuse esindajana riigikohtunik Villu Kõve. Tema väitel on Eestis piisavalt palju kaebusi vorpivaid hulle, kelle pärast ongi selliseid kohtust eemalehoidmise piiranguid vaja.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond leiab, et riigikohtuniku esinemine teda huvitavate eelnõude koostamisel (huvide konflikt!) Riigikogu komisjonis valitsuse esindajana rikub Eesti põhiseadusest tulenevat võimude lahususe printsiipi.
Ja veel: Eelnõu § 24 p 10 lõike 10 järgi on töövaidluskomisjonist lahendi saanud töötajal ja tööandjal õigus vaidlustada lahend esimese astme kohtus, kuid ringkonnakohtusse pöördumist enam ette ei nähta. Esimese astme kohtu lahendit saab vaidlustada üksnes Riigikohtus. Samal ajal on teada, et ringkonnakohtud teevad ligi poolte esitatud apellatsioonikaebuste osas teistsugused otsused ning vaid 20% kohtuasjadest saavad Riigikohtu menetlusloa.
Siinkohal Sotsiaaldemokraatlik Erakond leiab, et edasikaebamise õiguse kärpimine ei taga töövaidluslahendite piisavat kvaliteeti, õigusemõistmise usaldusväärsust ja ei ole kooskõlas meie põhiseadusega.

Sotsiaaldemokraadid pöörduvad riigikohtusse

Sotsiaaldemokraadid (SDE) lubasid oma vaidluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku üle pöörduda riigikohtusse.
Sotsiaaldemokraatide Riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor teatas ajakirjandusele, et selles küsimuses ollakse põhimõttekindlad ning vajaduse korral läbitakse kõik menetlusetapid kuni riigikohtuni välja.
Fraktsioon protesteeris ka Riigikogu õiguskomisjoni otsuse vastu siduda tsiviilkohtumenetluse seadustikule esitatud ligi 400 muudatusettepanekut üheks muudatusettepanekuks.
„Ma ei tea, millega meid järgmisena üllatatakse," imestas Nestor. „Õiguskomisjonis viljeldava praktika järgi pole välistatud, et tuleval aastal esitab valitsus menetlusse täpselt ühe seadusealgatuse, milleks on 2006. aasta riigieelarve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millele esitatud muudatusettepanekud koondatakse üheks ettepanekuks. Nii saaks Riigikogu töö kahe nädalaga tehtud ja valitsuse kummitempliks tagandatud parlament kaotab täielikult oma mõtte."
Pärast protseduurilisi vaidlusi otsustas Riigikogu neljapäeval lükata kahtlase väärtusega eelnõu arutelu siiski edasi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)