13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kellele lüüakse Vabadusekella?MARGUS LEPA, 16. juuli 2003Et õnn juba aastasadu vägisi Eestimaa õuele olevat kippunud, ühendavat eestlasi vabadusaated ja priiusepüüdlus. Ajalugu vaadates aimame, miks. Võib-olla tagastada Toompea omanikule? 700 aastat orjaiket ... tule ja mõõgaga ... Tasuja ... Ümera jõel ... Nimed marmortahvlil ... 40 kirja lugu ... Mis see on? Kas ikka oli 700 aastat orjaiket? Võib-olla oli "kasulik leping, mis võimaldas eestlastel olla eurooplased, säilitada oma keelt ja kultuuri"? Kindlasti oli, sest raudrüüdesse riietatud rüütlid omal jõul küll linnusevallidest üles ei saanud, keegi avas väravad ja kutsus nad sisse. Oli see Euroopa Liidu esimene laine? Peaksime ehk Toompea omanikule tagastama? Vabandustki paluma? Vene võimu värki teame paremini ja nõukogude oma lausa mäletame. Oleme ju korduvalt olnud "rahvaste vennalikus peres". Täna tahavad valitud valitsejad taas status quo poole minna - vennalik pere ju! Siis saaksid vabadusaated ja priiusepüüdlused, mis vahepeal na tuhmuma kippunud, taas õitsele puhkeda. Saaksime salamisi jälle oma "ai-tsihh, ai-tsahh" laule laulda, sest ega vennalikus peres Eesti mere vabaksjäämisest laulda kõlba, pigem ikka "Euroopa Liit, mu õnn ja rõõm...". Tühjaks lüpstud riik, kuid ikka veel elus Oleme kummalises seisus, kus oma keha müümisele vaadatakse viltu, riigi müümisele aga mitte. Hingest ja südametunnistusest ei oska rääkidagi - liberaalses turumajanduses saab Hippokratese tõotuski uue jume ja langeva iibega riigis võib suureneda noorsoo kuritegevus. Riik olevat halb peremees. Kuid vaatame, kes seda halba peremeest juhtinud on, kellele tema varad läinud on ja kes nüüd tühjakslüpstud ja ärakurnatud, ent ikka veel elusa riigi kellegi teise karata tahavad anda. Vaatame, kes need on, kes ütlevad, et oma isikliku eeskujuga tahavad "armsat rahvast", kes tavaliselt vaid maksumaksja on, panna üksmeelselt ütlema: "Mina küll niisugust riiki ei taha, mina tahan seda teist, seda Euroopa oma." Ometi seisid nii mõnedki vabad eesti mehed omasuguste vabade meeste kõrval ... näiteks Gulagi õhtusel loendusel ja jäid iseendaks. Suveräänsuse nimel seisti käest kinni Balti ketis ... Ei tea, kas nii suurel hulgal samuti iseendaks jääda saab? Mõnest võib aru saada - nagu vanas venekeelses pilasalmis, et "dedushka starõi, jemu vsjo ravno". Kuid et noorematel pea segi on aetud, seda küll andeks anda ei taha. Põhiseaduse asemel kodukorra eeskiri Kõik Eesti valitsused on alates 1995. aastast aktiivselt osalenud ettevalmistustöös Euroopa Liitu astumiseks, Eestis on sisuliselt lõpule viidud meie seadusandluse ühtlustamine Euroopa Liidu õigustikuga, Eesti majandus on ümber orienteerunud Euroopa turule. Meie kaubavahetusest toimub juba täna 70% Euroopa Liidu riikidega. Jääb üle vaid küsida: "Kas sellest tõesti juba ei piisa? Kas me nüüd ei võiks ka Eesti Vabariigi heaks midagi teha?" Ausa ja õiglase OMA riigi juhtimise korral oleks mõeldamatu, et keegi sooviks võõra põhiseaduse alla minna ja enda oma, mis "vankumatus usus" jne vastu võetud, tühipaljaks kodukorrakeseks muuta. Eeltoodust lähtudes ei saa ma juhte usaldada. Kui riik on juhitud olukorda, kus ta iseseisvalt hakkama ei saavat, kuidas suudaksid juhid mind veenda nende valitud kursi õigsuses? Oleme kummalises seisus, kus oma keha müümisele vaadatakse viltu, riigi müümisele aga mitte. Viimati muudetud: 16.07.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
