Orsendi omanikud ja lavastajad

RAIVO PALMARU,      10. jaanuar 2007


Kas Eesti poliitikuid võib natsideks sõimata? Jah, muidugi. Natsidega ei tohi kõrvutada ainult Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikuid. Ja kindlasti ei tohi seda teha mõni Keskerakonnaga seostatav väljaanne. Kõigile teistele on see lubatud.

Neljapäeval, 21. detsembril puhkes skandaal, kui ajalehes Pravo i Pravda ilmus materjal, kus Reformierakonda kuuluvat peaminister Andrus Ansipit ja tema eelkäijat, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvat Mart Laari kujutati koos SS-i vormi kandva sõduriga. "See on otsene Eesti riigi vastane aktsioon!" teatas IRL-i parlamendisaadik Tõnis Lukas sel puhul Kanal 2-le.
Eesti ajakirjandus reageeris toimunule nördimusega. Aga juba päev hiljem asusid BNS, Delfi ja Postimees-online ilmse mõnuga paljundama Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Tallinna linnavolikogu liikme Nikolai Stelmachi väljaütlemisi, milles siinkirjutajat võrreldi natsi-Saksamaa propagandaministri Joseph Goebbelsiga. Stelmachi koduparteid jättis tema avaldus külmaks.

Miilitsad ja natsid

Mis puhul need sõnad öeldi? Orsent TV omanikele ja poliitikutest "saatejuhtidele" ei meeldinud, et helistasin esmaspäeval Orsent TV esindajale ja palusin päev varem eetris olnud saate salvestust. Võib-olla ma poleks tohtinud seda teha? Aga peagi läks teele ka Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna levitalituse spetsialisti ametlik kiri, mis palus 22. detsembriks Kultuuriministeeriumile esitada 17. detsembril eetris olnud saate "Kuvalda" salvestis. Kuigi Kultuuriministeeriumil lasub järelevalvekohustus, ei saanud me salvestust küsitud ajaks.
Selle asemel asus Orsent TV rünnakule. Neljapäeval tuli kanali omanik Taisja Titova lagedale avaldusega, et ma olevat teda ähvardanud, tema peale karjunud (mida muud võiksid tähendada tema sõnad "esines karjuvas toonis"?) ja teatanud, et "olgu videosalvestus ja kirjalikud seletused juba täna õhtul minu kabinetis laual!".
Ehkki lükkasin Titova väited samal päeval ümber, ei ole Eesti ajakirjandusel kombeks teist poolt arvestada. Eriti kui selleks on keskerakondlane.
Tänaseks on Titova üllitanud mitmeid kirjatükke, milles ta kordab oma väljamõeldisi, Stelmach aga on seadnud mind ühele pulgale Goebbelsiga. Mõlemad ütlevad end kaitsvat sõnavabadust.
Huvitav, miks nimetatakse sõnavabaduseks end ajakirjanikeks maskeerinud Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Tallinna linnavolikogu liikme Nikolai Stelmachi ning sama erakonna poliitiku Indrek Raudse õigust inimesi sõimata ja solvata? On ju sõnavabadus nii meie põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konventsioonis seotud kohustusega mitte teotada inimeste au ja head nime.
Ringhäälinguseadus nõuab, et telekanali programm oleks poliitiliselt tasakaalustatud. Orsent TV aga on muutunud ühe erakonna propagandakanaliks. Seadus tagab igaühele, kelle mainet on kahjustatud ebaõigete faktide esitamisega, õiguse esitada vastulause. Sellele vastab ka saadete salvestuste säilitamise kohustus ja õigus neid salvestusi vajaduse korral saada. Orsent TV ei taha sellest midagi teada.
Orsendile on välja antud piirkondlik ringhäälinguluba. Sellest hoolimata on telejaam sokutanud oma programmi Elioni digipaketti, mis on nähtav üle kogu Eesti. Vastavalt sellele müüb ta ka reklaami.
Tegu on ringhäälinguseaduse nõuete ja ringhäälinguloa tingimuste ilmse rikkumisega. Olukord on enamjaolt samasugune nagu siis, kui keegi kihutab 120-kilomeetrise tunnikiirusega punase fooritule alt läbi ja kui ta kinni peetakse, sõimab ta korralekutsujaid vabaduse piirajateks, endisteks miilitsateks ja natsideks.
Ükski meelemõistusega inimene ei võta neid sõnu tõsiselt.

Poliitkarneval

Orsent TV omanikeks on Viktor Titov ja tema naine Taisja Titova. 2004. aasta detsembris suleti see telekanal keeleseaduse rikkumise pärast. Septembri lõpul tegi Keeleinspektsioon Orsendile ettekirjutuse varustada saated eestikeelse tõlkega. Starman nõudis seejärel Orsendi direktorilt Viktor Titovilt, et programm viidaks seadusega vastavusse. Titov seda ei teinud, ja nii lülitaski Starman telekanali oma võrgust välja.
Tookord Titov süüdistas Keeleinspektsiooni, et kanali sulgemise tegelik põhjus olevat poliitiline – Orsendi eetris oli olnud mitu saadet fashismi taastekkest Eestis ja Vene sõjaväemonumentide rüvetamisest.
Detsembri viimastel päevadel kirjutas Venemaal sellest ka Izvestija, serveerides toimunut inimõiguste rikkumisena.
Olin kergeusklik, andes mullu mais osaühingule Orsent uuesti ringhäälinguloa. Mõtlesin naiivselt, et muulased võiksid saada Eesti-keskset infot. Sügise hakul panin aga kohkumusega tähele, kuidas Stelmach ja Raudne üritasid Orsendi vaatajale selgeks teha, et „meie üdini korrumpeerunud riik" on üks nurjatu nähtus.

Nüüd on Orsent TV taas Eesti seadustega pahuksis, ja jälle esinevad telejaama omanikud poliitiliste süüdistustega. Seekord ei kaeble nad enam Venemaa lehtedes, vaid Eesti meedias.
Nüüd on Titovid "õigel" poolel ja ennäe imet: proua Titova ees on üleöö avanenud sätendavad stiilikõrgendikud – ta pruugib oma pressiteadetes ja arvamuslugudes ilusat ja ladusat eesti keelt. Võib-olla ei ole tõest kaugel need, kes ütlevad, et kõnealused tekstid on valminud Isamaa ja Res Publica Liidu kontoris, ning et tegu on IRL-i järjekordse kampaaniaga – valimiseelse poliitkarnevaliga.
Nii või teisiti on maskeraadis osalejate sõnavara reetlikult aher: natsist, kommunist, must Volga... Selles on möödaniku hõngu. Minevikust pärit mõistete abil tõlgendavad sündmusi need, kelle jaoks aeg seisab paigal. Mul on neist kahju.

Postimees ja SL Õhtuleht keeldusid seda artiklit avaldamast


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)