Tarmo Tamm: Põllumajandus on Eesti üks suuremaid võimalusi

Imeilusa maikuu järel on müügile saabunud esimesed kodumaised maasikad. Kahjuks pakutakse turgudel nende pähe ka muud kaupa. Kuidas olla kindel, et tarbid ikka kodumaist ja mahedat toodangut?

Ei usu, et turul oleks võõrast kaupa müüjatel suurt edu. Meie inimesed on kodumaise hea toodanguga juba harjunud ning petjad tõrjutakse turult kiiresti välja. Uuringud kinnitavad, et valdav osa Eesti tarbijaist eelistab kohalikku toitu. Pöörame ministeeriumi tasandil suurt tähelepanu sellele, et inimene saaks olla kindel toote päritolus ning et turgudel ja laatadel olev kaup oleks kontrollitav. Inimesed võiksid ka ise osta kaupa kindlatelt tootjatelt, kes pakuvad seda müügikohtades, turgudel, laatadel. Müüja ja ostja vahel peab tekkima usaldus.

Kodumaise mahetoodangu arendamist toetatakse nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Maikuus tegi maaelu arengu nõukogu ettepaneku, et aastast 2021 võiks meil juba üle 50 protsendi olla mahetoodang. Kas suurtootjad jäävad nüüd jänni?

Mahesektor areneb kiiresti ning mahetoodangut nõutakse ka senisest enam. Puhtas looduses kasvatatud toodangul on minekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Mahetootmise soodustamiseks leiti sel aastal mahesektorile 1,7 miljoni ulatuses täiendavaid vahendeid ning tootjatele makstakse toetused välja maksimaalses mahus.

Kindlasti ei peaks mahetootjaid ja intensiivtootjaid kuidagi vastandama. Nad peavad olema partnerid, kus üks täiendab teist. See on tootjate valik, millises sektoris nad tahavad toimetada. Ministeerium ei hakka suunama, et see või too tootja peaks hakkama mahetootjaks. Võimalused on mõlemal poolel, nii suurtootjatel kui ka mahepõllumeestel.

Riigieelarve strateegia näeb ette, et tõusevad nii mahetootjate kui ka teiste maaelu valdkondade toetused. Järgmisel aastal kokku enam kui 7 miljoni võrra.

Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro.

Käivitatakse mesilaspere toetusmeede, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.

Riik suunab järgmisele neljale aastale mesilasperede toetuseks kokku 2 miljonit eurot (0,5 mln eurot aastas).

Lahenduse leiab ka pikka aega probleemiks olnud veterinaarõpe ja veterinaararstide palga küsimus. Järgmisel neljal aastal toetatakse 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud tõusevad järgmisest aastast 29%.

 Oleme suutnud meie põllumeestele kindlustada võrdsemad konkurentsitingimused nii läbi toetuste suurendamise kui ka põllumajandusele rohkema tähelepanu pööramise kaudu. Alates eelmisest aastast makstakse taas üleminekutoetusi ja seda tehakse maksimaalse lubatud määra ulatuses kuni 2020. aastani. Samuti maksti sea- ja piimakarjakasvatajatele eelmisel kevadel välja erakorraline toetus summas 16,2 miljonit eurot. Lisaks on ette nähtud kaks miljonit eurot tõuaretustoetust seakasvatajatele.

Toetused aitavad tagada ühelt poolt Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ja teiselt poolt annavad neile kindlustunde tootmise jätkamiseks.

On positiivne, et  2017. aastal suurenes võrreldes 2016. aastaga sigade, lindude ja veiste arv. Kõige enam suurenes sigade arv, mis oli 2017. aasta lõpu seisuga 18,6 tuhande looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus.

Kas valitsus on nüüd rohkem näoga põllumeeste poole?

Seda on põllumehed ise öelnud. Aasta põllumehe tiitli pälvinud mehed on niimoodi väljendunud ning valdkonna spetsialistide arvamust on hea kuulda. Eelmisel aastal kasvas põllumajandustoodangu väärtus üle 300 miljoni euro. Põllumajandus on Eesti üks suurimaid võimalusi, peame suutma oma maa potentsiaali senisest veelgi enam ära kasutada.

Euroopa Liidust tulevad toetused on suurenenud. Kas need on nüüd piisaval tasemel?

Ei ole piisaval tasemel. Kuigi otsetoetuste tase suureneb 26%, jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega. Teeme pingsalt tööd, et seda olukorda parandada.

Kas Euroopa Komisjoni värskelt pakutud ettepanekutel on perspektiivi meie osas?

Kuna järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil kasvavad Eesti põllumajanduse otsetoetused 26%, siis üldine toetuste maht kasvab. Samal ajal peame jõudma selleni, et hektaritoetused kasvaksid senisest kiiremini ja ühtlustuksid EL-i keskmisega. Paari nädala pärast Luxembourgis toimuv EL-i põllumajandusministrite nõukogu peaks andma ka siin selgemaid vastuseid, kas on võimalik hektaritoetusi suurendada.

Euroopa Liidu viimasel ministrite kohtumisel räägiti ka sellest, et neid toetusi pole varsti enam kellelegi jagada, kui ei tule noori põllumehi peale. Noorte osakaal on vaid 6%.

Euroopas on maaelus põlvkondade vahetus ning see on toonud tõsise probleemi, kuidas kaasata maaelusektorisse noori. Eestis on noorte ehk alla 35-aastaste osakaal küll veidi kõrgem, 9%, kuid ka meie otsime võimalusi, kuidas meelitada noori maale tööle ja elama. Uuel eelarveperioodil saab riikidel olema palju suurem võimalus oma eelarvevahendeid ise suunata ning jääb meie otsustada, kas suunata neid enam maaelu populariseerimiseks noorte hulgas.

Eelmisel aastal küündis kogu Eesti põllumajandussaaduste eksport ligi miljardi euroni. See on vägev tulemus, aga kas see on ka jätkusuutlik kui inimesi on maal vähe?

Maaelu pakub inimestele palju erinevaid võimalusi. Tarbija soovib saada järjest kvaliteetsemat toodangut, mis on toodetud puhtalt ja puhtas looduses. Eestil on see eelis olemas. Euroopa toiduohutusameti (EFSA) uuringu järgi on Eesti toidu "puhtuse" poolest Euroopas Soome järel teisel kohal.

Kas maale soovitakse investeerida?

Sellest, et põllumajandus on täiendav võimalus, on aru saanud ka rohkemkindlustatud inimesed. Maa hinna kasv näitab selle sektori potentsiaali. Mõned arvavad, et maal tasub elada, kui sul on sadu ja tuhandeid hektareid maad. See ei ole üldse nii, ning oma pere ära majandada saab ka mõne hektariga, kui ollakse ettevõtlik ning kasutatakse ära kõikvõimalikud rahastamise võimalused. Inimesel peab olema usku ja ettevõtlikkust ning riik saab toetada inimeste tegevust maal erinevate meetmete kaudu.

Erakonna korraldatavatel üritustel „101 rahvakohtumist“ on pakutud ka mitmeid lahendusi inimeste maale tulekuks ning sinna jäämiseks.

Kohtumised on olnud rahvarohked ja inimesed on aruteludes aktiivselt kaasa löönud. Inimestelt on tulnud mitmeid huvitavaid ettepanekuid. Näiteks, et Eesti tuleks ametlikult kuulutada GMO-vabaks riigiks. Välja on pakutud ka raierahu idee Eesti metsades. Üks põnev ettepanek on olnud, et maa ja mets peaksid olema ühe ministeeriumi haldusalas.

Küsis Aivar Jarne

Jaga |