Arengufond: ainuüksi eurole üleminek Eesti majandust ei päästa

Praegune Eesti majanduskriis on kahe suure mõjuteguri koostoime tulemus. Esimeseks neist on globaalne finants- ja majanduskriis, mis halvendab kõikide ja eriti majanduslikult avatumate riikide seisundit ning maailmaturul tegutsemise võimalusi. Teiseks on globaalkriisist sõltumatu Eesti majanduse struktuurne mahajäämus, mis on tekkinud pikema aja jooksul ning tinginud isegi kiire majanduskasvu aastail Eesti pikemaajalise konkurentsivõime langust. Ühelt poolt on Eesti majandus seni olnud liiga siseturu-keskne. Teiselt poolt on majanduse raskuskese olnud majandusharudes ja tegevustes, millega pole võimalik tootlikkust ja seeläbi lisandväärtust olulisel määral tõsta – seega, ekspordipõhise jätkusuutliku kasvuni jõuda.

See mahajäämus tegi meid juba enne maailmakriisi nõrgaks ja välisšokkidest haavatavaks. Isegi kui poleks toimunud hoogsast laenamisest tingitud koguvõlakoormuse kasvu tingimustes senise üliodava välislaenuraha loomulik kallinemine, oleksime praegu kehvas seisus. Globaalse kriisi lahvatamine on muutnud olukorra omakorda keerulisemaks. Kui heade kasvuaegade tipul küttis meie majanduskasvu ca 95 miljardit krooni välisraha aastas, jääb 2009. aastal sellest optimistlikel arvutustel järele parimal juhul vaid kolmandik. Elatustaseme hoidmiseks peaksime suutma seda vahet kiiresti katta, aga majanduse struktuurne mahajäämus saabki siinkohal peamiseks takistuseks. Seetõttu on taolises olukorras Eesti majanduse märkimisväärne kokkutõmbumine paratamatu.  [---]

Välisturgude kiiret tõusule pöördumist, kui Eesti olukorra olulist leevendust, pole põhjust täna eeldada. Maailmamajandusest on karta lisaks veelgi Eesti ettevõtete võimalusi piiravaid arenguid:

*Kriisijärgses maailmas saab välisrahastamine ja eriti väliskrediidi (Eesti senise majanduse mootor!) pakkumine olema üsna piiratud. Eestis võimalikke strateegilisi samme kavandades peame arvestama, et nii nendeks vajalikku investeerimiskapitali kui ka käiberaha tuleb kas ise oma majandusest leida või rahvusvahelises karmistuvas konkurentsis välja võidelda.

*Lisaks kasvab riikide roll majanduselu suunamises, eriti kardetakse protektsionismi pöördumist. Riigid asuvad aktiivsemalt konkureerima just väheste säiluvate turuvõimaluste kasutamise ja rahastamisallikate suunal. Eestil on oht siinkohal oma väiksusest ja sisemistest probleemidest tulenevalt kõrvaltvaatajaks jääda, mida tuleks igati vältida. (Näiteks välismajanduspoliitikas globaalse protektsionismi tõusu vastu tööd tehes ja ennast uutele turgudele sisse surudes.) [---]

Olukord Eesti majanduses võib halveneda sedavõrd kiiresti, et hädavajalik on juba enne 2009. aasta sügist leppida kokku ja käivitada kriisiga toimetulekuks ja soovitavate muutuste kiirendamiseks strateegiliste tegevussammude pakett. Üksikabinõudest, nagu kavandatud eelarvekärped ja/või eurole üleminekule suunatud muud makromajanduslikud sammud, ei piisa. Euro kahtlemata tõstaks Eesti usaldusväärsust ekspordi ja väliskapitali mõttes, kuid euro ei too iseenesest kaasa pikaajaliselt tarvilikku struktuurimuutust ega leevenda kriisi seniseid mõjusid. Nendes suundades samme on vaja eurole ülemineku sihiga paralleelselt. Pealegi ei saa me kõike panna ühele kaardile. Valmis peab olema ka tegevusplaan olukorraks, kui eurole üleminek ei õnnestu. [---]

Me ei pea majanduspoliitikat totaalselt revideerima, näiteks avatuse põhimõtet hülgama. Pigem vastupidi – mida oleme seni pidanud piisavaks avatuseks, võib osutuda ebapiisavaks. Küll aga peame aktiivsemaks muutma riigi rolli majanduse toetamisel ja üle vaatama mitmed oma avaliku sektori tegevuse põhimõtted: muutuma selektiivsemaks, fokuseeritumaks, eesmärgipõhisemaks riigiks. Näiteks välispoliitikas hakkama senisest rohkem lähtuma majandushuvidest. [---]

Eesti võimalusi kriisist välja tulla ja uue kasvuni jõuda pärsib oluliselt tööjõu praegune ülemaksustamine. Samas on vajalik, ja eriti kriisisituatsioonis riigile, piisava tulude laekumise tagamine. Selle dilemma üheks lahenduseks saab olla tööjõu maksustamiselt suuremale varade ja omandi maksustamisele liikumine, nii nagu OECD seda soovitab oma värskes Eesti majanduse ülevaates. [---]

Jaga |