Omandireformi fondist lendas miljoneid Estonian Airile

Nimelt on aastaid olnud üleval nõuded, millest üks on muu hulgas Niguliste kiriku omandiküsimus. Praegune valitsus oli viimaks jõudnud olulisele kokkuleppele kirikute esindajatega – kirikud oleksid loobunud igasugustest varalistest taotlustest ja nõuetest, mis väga pikalt on olnud üleval. Valitsuse poolt antavat toetust oleks kogudused saanud kasutada ka ühiskonnale suunatud tegevusteks.

Esimesel lugemisel saalis viibinud riigikogulastele oli suurimaks murekohaks eelnõu sõnastus, mis viitas okupatsioonikahjude hüvitamisele. Kriitika oli, et seda võis tõlgendada nii, justkui Eesti oleks iseennast okupeerinud. Teise lugemise ajaks oli vastav parandus sisse viidud ning sõnastuses enam probleemi polnud. Küll aga avastas Reformierakond, et omandireformi fondist ei tohiks kirikuid kindlasti toetada – tegemist on vale rahastamisallikaga, rõhutasid puldist nii Jürgen Ligi kui ka Hanno Pevkur.

Ometi on sellestsamast fondist lennanud raha kõikjale mujale kui sundüürnikele just Reformierakonna valitsemisajal. Kõige markantsem näide on pankrotistunud Estonian Airisse 37 miljoni euro pumpamine, kuid näiteid valest rahakasutamisest on terve tabelitäis. Puldis sellele ükski reformierakondlane tähelepanu juhtida ei tahtnud. Ju olid Estonian Air või erinevad muud hüvitised nende jaoks vajalikumad kui aastatepikkusele murele lahenduse leidmine ja kirikute toetamine. Eelnõu läbikukutamisega võeti poliitiline punktivõit, kuid seda tehti häbenemata ja silmakirjalikult.

Praegune valitsus on loomas sundüürnike registrit, mis oleks esimeseks sammuks võimalike lahenduste leidmisel. Kersti Sarapuu on välja toonud, et omandireformi fondist kirikute toetamine poleks tähendanud seda, et sundüürnike kahju heastamine oleks unustatud. Vastupidi, register, millega praegune valitsus tegeleb, võimaldaks üle pikkade aastate selle küsimusega tõepoolest tegelda.

Jaga |