|   Kas alama sordi väliseestlased?
Ants 
2007-12-24 17:58:29
 Ei kahtle Meg hetkegi Sinu jutus, tean ,et ka kusagil 
Jagalas oli olnud mingi laager ja mees kindlasti rääkis 
õigust . Imelik miks siiski pika vene okupatsiooni aeg 
sellest vaikiti. Selline asi meeldis vene  okupantidele 
väga,  asi jälle "suure kella" külge panna. Ja on veel 
palju hukamis paiku nii vene okupantide poolt kui nende 
saksa koleegide poolt, mida keegi ei tea . Kuid siiski on 
tegu ainult kasvõi kümnest autokoormast mis võib olla 
150-200 inimest . Mis on aga kaugel 100.000 -st  Meg soovin 
Sulle veelkord Häid Jõule ja head uut aastat.  
Ants 
2007-12-25 20:54:52
 MEG-le Mul ei annud hing rahu ja asusin uurima ajaloolaste 
poolt väljatoodud Saksa okupatsiooni ajal hukunud eestlaste 
arvu. Mart Laari , ega tema arvamusi ma ei arvesta 
siin.2002 aasta uurimuste kohaselt hukkus või hukkati Saksa 
okupatsiooni ajal 7800 eestlast,nende hulka arvatud on ka 
1941 aastal Omakaitse poolt kohtuta mahalastud 
hävituspataljoni liikmed , nõukogude võimu tegelased ja 
kommunistid. Täpsemalt hukkunud inimesi tuvastada pole 
võimalik. Saksamaa arhiividest saadud dokumentide järgi 
toodi Eestisse 2100-2200 juuti ja sadakond mustlast. Neist 
2000 ümber hukati Kalevi- Liival. Tartu tankitõrje kraavist 
väljakaevatud 3000 mõrvatust ma juba kirjutasin. Neid 
matmis paiku oli ka mujal ka Jagala laagris oli juute ja ka 
muude rahvuste esindajaid kes seal hukati. Need on 
tõepärased arvud eestlaste kaotustest Saksa Okupatsiooni 
läbi. Aga kõik muu on siiski puhas propaganda. 
to Ants 
2007-12-25 21:44:27
 Ära lase end häirida, KE-lased armastavad meeletult 
liialdada,eriti Teisest Maailmasõjast. See on ju avalik 
saladus, kellelt saavad nad juhtnööre.  
j.to meg 
2007-12-25 22:25:34
 Ralf Gerretz oli vist Saksa kodanik ja sakslane, ehkki elas 
ka enne sõda Eestis.Kas ta ikka oli komandandi asetäitja, 
ta oli ju laagris raamatupidaja ja tõlk?Laagri asukad ei 
olnud ei Eesti elanikud ega kodanikud. Kurb ja kole lugu, 
kuid selle seostamine saksa mundris kodu kaitsnud 
eestlastega on väga otsitud. Mina olen teeninud vene armees 
ja ka minusuguseid võib seostada kõikide nõukogude 
vangilaagritega, mis Eestis kunagi olnud. Juba minu 
vanavanaisa osales Türgi sõjas Vene soldatina ja pole 
võimatu, et tahtmatult aitas kaasa mitme kaukaasia 
väikerahva täielikule hävitamisele. Jube rahvas see eesti 
rahvas, mittu põlve järjest mõrtsukad. Ja mitte ei taha 
seda tunnistada ja sellest iga päev laterdada. 
meg 
2007-12-25 22:37:05
 Ants.Ainuüksi Kloogal hukati üle 2000 inimese,et venelased 
tulid,pandi vangidele halud selga ja pandi elusalt 
põlema.Tean seda täpselt,sest minu sünnikodu oli seal 
lähedal ja vanavanemad rääkisid. 
meg 
2007-12-25 22:44:32
 to j. Kohtus rääkis Gerrets puhtas eesti keeles,Laak palus 
põlvili armu kui kohtuotsus-surmanuhtlus teatavaks 
tehti.Ain-Ervin Mere poos ennast Inglismaal,kus 
elas,üles.Nemad tegutsesid Kalevi-Liival.Rongid vagunitega 
saabusid Jägala rauteejaama,või oli see Raasiku,tõesti 
peast ei mäleta.Neid tundsis ära kaks naist kes olid 
Laulupeol ja teatasid miilitsasse,nii see lugu avalikuks 
tuli.On aga senigi kohti,mida pole leitud,sest ei teata 
otsida.Juhuslikult võib paljugi päevavalgele tulla. 
j.to meg 
2007-12-25 22:57:19
 Kõik Eesti sakslased rääkisid puhast eesti keelt. Gerretzil 
oli ka eesti naine ja seetõttu ta jäi Eestisse, töötas 
Pühajärve puhkekodus. Kas see tõestab kuidagi eestlaste 
suurt rolli Wannsee otsuste täideviimisel? Kuna Pühajärve 
puhkekodu omanik on täna üks Eesti ekspeaminister, siis 
võib arvata et ka tänane peaminister on nats? Seos tema ja 
Gerretzi vahel on ju siililegi selge. Kus need Vene 
telekanalid küll magavad? Skandaal ju vedeleb siinsamas. 
j. 
2007-12-25 23:08:53
 Sõjakuritegudest rääkides on väga oluline teada, kui palu 
oli kaasteadjaid. Kui tänasesel Balkanil ja 1940-te 
Kesk-Euroopas oli elanikonna üleüldine teadlikkus 
vaieldamatu ja isegi tsiviilisikute osalus kuritegudes üsna 
arvestatav, siis Eestis ei teadnud kohalikud sellest mitte 
midagi. Kuulujutud läksid liikvele alles pärast sõda. 
Seetõttu on eestlastele tagantjärele  tasahilju Kosovo 
albaanlaste maine külgekleepimise katsed üsna tülgastavad. 
Ants 
2007-12-26 01:56:07
 Selle Klooga võtan kohe käsile ja püüan saada selgust . 
Tean ,et seal olid juudid kelle laipu taheti ärapõletada ja 
seepärast pidid mahalastavad ise puid seljas kohale 
tassima. Pandi kiht puid ja sinna peale kiht laipu, siis 
jälle puid. Tean ,et sealt õnnestus osa juutidel põgeneda. 
Püüan homme uurida seda lugu. Ka seda palju tegelikult 
tapeti. 
Ants 
2007-12-26 11:14:35
 MEG-le. Võin nüüd täpsemalt rääkida Klooga vangilaagrist. 
Sul on õigus,Sinu vanavanemad rääkisid tõtt. Muidugi ei 
pandud neile puid selga ja ei pandud põlema ,vaid neid 
sunniti seljas kandma kohale puumaterjal,sest laibad taheti 
peale mahalaskmist põletada. Kloogale toodi juudid Vilniuse 
getost ja ka Riiast kokku 2186 inimest.Miks Leedust ja 
Lätist juudid Eestisse toodi teab ainult jumal taevas ja 
sakslased. Vangid tegelesid mingite detailite tootmisega 
sõjatööstusele ja käisid metsatööl. Laagri territooriumil 
oli ka saeveski. Kuna sakslastel ei jätkunud omi kutselisi 
vangivalvuritest "kõrilõikajaid" kasutati valvuritena ka 
sõjaväkke mobiliseerituid eesti sõdureid ,noori poisse. 
Eluga pääsenud juut Sima Skurkovits kirjutas oma 
memuaarides mis ilmusid Tel Avivis 1989 aastal ,et tänu 
eesti vangivalvuritele oli kord Klooga laagris teiste 
laagritega võrreldes leebe. Metsatööl olles lubasid 
eestlased külastada lähedal olevaid talusi toidu 
hankimisel. Kuigi sakslaste poolt oli rangelt keelatud 
toidu andmine juutidele jäi sellega vahele saksa valvurile 
kohalik talupidaja Elviine Hinsberg ,kes istus selle eest 
mitu kuud Patarei vanglas. 19. sept. 1944 otsustasid 
sakslased laagri elanikud hävitada ja laibad põletada. 
Kloogale saadeti sakslastest erikomando. Eesti 
vangivalvurid kui taipasid ,et vange hakkatakse tapma 
deserteerusid,kuid mitte kõigil see ei õnnestunud. 10 
eestlastest 
vangivalvurit viidi koos juutidega mahalaskmis paika ja 
lasti maha. Nende saksa sõjaväevormis laibad jäid 
põletamata nagu osa juutide omigi . Saksa mõrtsukail läks 
kiireks sest juba lähenesid ka punaarmee tankid.  Eesti 
valvurite põgenemisest tekkinud segadust  kasutades 
õnnestus 87 juudil  
põgeneda. See on tõde Klooga laagrist 
Artur 
2007-12-26 11:40:50
 Vana memm rääkis neist õudustest Saksa okupatsiooni ajal, 
kuidas igal hommikul olid kaitseliidu mehed öö jooksul 
jälle mõned ümbruskonnast inimesed kinni võtnud ja siis 
hommikul nad magasiaida juurde toonud. Sealt viidi 
kinnipeetud Kukemetsa, kus lasti neil auk kaevata ja siis 
maha lasti ning auku lükati. Eriti meenutas memm, kuidas 
ükskord oli kinni võetud 17 aastane noormees sellepärast, 
et tal olevat ilusad säärsaapad jalas olnud. Ta viidi 
kaitseliidu meeste poolt samuti Kukemetsa, kus maha lasti 
ja siis tulnud mahalaskjad tema saapad üle tagasi 
magasiaida juurde, kus hooplesid oma veretöö ja saagi üle. 
SELLEGA EI TAHA MITTE EITADA HÄVITUSPATALJONI TAPMISI JA 
PÕLETAMISI, KUID ei tohi unustada ka eestlaste endi 
kuritegusid. Wikipeedia andmetel tapeti Saksa okupatsiooni 
ajal Eestis 61000 eraisikut(neist erinevatel andmetel 30000 
kohalikke elanikku) ja 64000 nõukogude sõjavangi. Seda 
organiseerisid eestlastest Eesti Julgeoleku Politsei ülem 
Ain-Ervin Mere, laste tapmiste alal tuntud Jaan Viik, Laak, 
Gerrets jt., Kõik nad olid natside käsilased, kes 
"võitlesid" ja keda õigustatakse tänapäeva Laari ajaloo 
arusaamade kohaselt Eesti iseseisvuse eest.   
to Artur 
2007-12-26 12:30:40
 Miks sa ometi nii liialdad? Kas teed tellimustööd mõne 
"sõbraliku" agentuuri jaoks? 
To-Artur 
2007-12-26 13:00:36
 Kui Sa ei ole asjaga kursis ära aja siin nõukogude 
propagandat -väljamõedisi. Ja kõigepealt seltsimees Sulle 
teadmiseks, Saksa okupatsiooni ajal ei  olnud olemas mingit 
Kaitseliitu,oli küll Omakaitse ja ära aja ka juttu ,et 
keegi saabaste pärast tapeti. Võin veel uskuda kui keegi 
pätistunud nadikael kellegil komissaaril peale mahalaskmist 
saapad jalast tõmbas. Mõne kaabaka pärast ära üldista 
42.000 Omakaitse meest .Ja ära aja naerma 30.000 kohaliku 
inimese tapmisega sakslaste poolt  Iseasi kui arvati kokku 
ka kõik venelaste poolt tapetud ja Siberisse küüditatud. 
Siis tõesti arv tuleb sinnalähedale. Saksa okupatsiooni 
aegu tapeti eestlasi kõik kokku 7800 inimest . Kas soovid 
teada raamatut ja lehekülge kus kõik kirjas ? Ja ära aja 
siin nõukogude aegset propagandat. 
Ants 
2007-12-26 13:44:26
 Keegi ei vaidle, et Ain-Ervin Mere julgeoleku politsei 
ülemana,vastutas laagrites toimunu eest. Ka laagri tõlk ja 
valvurid Gerrets , Laak ja Viik said kätte oma karistuse. 
Aga samal ajal kommunistliku korra aegseid  mõrtsukaid ei 
karistanud keegi,  ka Saaremaa küüditaja Arnold Meri kõnnib 
vabalt ringi.Ja tema pole ainuke , neid on veel teisigi 
elus ja vabad mehed.Nõuavad ja on solvunud kui Eesti riik 
neile veel pensioni sooritatud kuritegude eest ei anna. 
Keegi "Arno" siin alises eespool ,et temale Eesti riik 
vene okupatsiooni armees teenitud aja eest pensioni ei 
maksa. Äkki oli Arnold Meri ise ? 
Huvitav 
2007-12-26 15:32:45
 Huvitav missuguse mõrtsuka töö on Arnold Meri korda 
saatnud? Kui rääkida Stalini aegsest küüditamisest, kus ta 
võis osaleda ja VÕRRELDA LAARI ISAMAALISE KLIKI POOLT 
OMANDIREFORMI ÜMBERTEGEMISE TULEMUSEL LÄBIVIIDUD UUT 
EESTLASTE KÜÜDITAMIST TÄNAPÄEVAL 21. SAJANDIL, siis viimane 
on isegi küünilisem kui seda oli väikerahvaste hävitaja 
gruziinist Stalini ajal.  
Seda 
2007-12-26 15:59:34
 oligi arvata, et ussipesa hakkab sisisema, vingerdama ja 
mürgihambaid näitama. PS. Stalin oli rahvuselt osseet. 
arno 
2007-12-26 17:27:59
 Ahoi, poisid, pühad on ajalooks saamas ja lõüpuks aeg ka 
mõni sõna sekka lisada.Mina leidsin, et Jõulupühad polnud 
just kõige sobivam aeg nii veristeks teemadeksAga kui 
lugeda siinseid sogamisi sadadest tuhandetest sakslaste 
poolt mõrvatud eestlastest ja teist samapalju küüditatuist, 
jääb mulje nagu loeksin sõjaaegset venemaal kirjutatud 
lendlehte..... Sellise lolluse väljakirjutamist tingib 
arvatavasti nende kirjutajate endi kätel mitte kunagi 
kuivav süütute inimeste veri. Ants on püüdnud Teile puust 
ette teha kaks korda suurendatud mastaabis, isegi punaseks 
värvida ja ikka ei jõua kohale. püüaksin mõista kellegi 
endise hävituspataljonlase praegusi väljapritsimisi kuid ma 
ei suuda mõista meg, Sinu mõttekäiku ega sihte mida 
taotled. Kui sellist loba aeti kaugel "nõukogude" ajal 
kui oli kättesaadav vaid üksainus nn libaajalugu aga praegu 
kus on kättesaadav tohutu infovool kogu maailmast on 
selline mõttepiiratus mulle mõistetamatu. Püüdutaksin vaid 
Tartu Tankitõrjekraavi või nagu rahvas kutsus - Jalaka 
Liiniga seonduvat sest olen sellega mõnel määral tuttav. 
Nimelt oli Tartu koonduslaagris ka üks minu sugulastest ja 
tal õnnestus sealt eluga väljatulla. Meie majandis elas ja 
töötas veel teine perekond, kelle perekonnapea oli seal 
laagris 41. asta sügisel ja samuti vabanes elusalt. Ja mis 
kõige huvitavam, mõlemaid vabastati laagrtist sakslasest 
uurija tõttu, kes oli kirjutanud mõlemate toimikutele: 
"Süüdistused pole veenvad". Mõlemad olid sattunud 
laagrisse omaküla inimeste pealekaebuste tõttu ja seesama 
uurija oli mõlemile andnud soovituse - vahetage elukohta, 
mida mõlemad pered ka tegid ja nii nad meie maile 
sattusidki. Selle Tartu Koonduslaagri kohta on ilmunud 
palju tõepärast materjali mis on enamvähem vaba 
nõukaaegsest"vahust" ja need andmed räägivad täpselt seda 
mida ka Ants on püüdnud teile selgitada, seal tapetute arv 
jääb kõige tõenäolisemalt alla kolme tuhande, mille kõige 
veenvamaks tõestusmaterjaliks olgu mõni aeg tagasi ka meie 
ajakirjanduses ilmunud pikem arutlus sellel teemal. Seal on 
äratoodud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD komandöri Martin 
Sandbergi aruanne 1941/1942 kohta oma ülemustele kus ta 
märgib, et "erimnetluste" käigus on likvideeritud 1569 
kommunismis ja marksismis süüdistatut, üks 
opositsionäär(arvatavasti Eestile iseseisvuse taotleja)53 
juuti ja kuus süjakurjategijat(?). Neile arvudele eriti 
suurt lisa vaevalt enam lisandus, sest 43. a. suvel hakati 
matmispaiku hoopis likvideerima. Kuigi mõnede tänaste 
uurijate poolt on väljapakutud kolme tuhandet ületavat 
arvu, pole sellisel arvul muud "tõestust" kui venelaste 
poolt Tartu koonduslaagri kohta leitud toimikute kausta 
mõned leheküljed. Kuna leitud kaustas olnud säilinud 
lehekülg nr. 19 ja kaanel märge, et kaustas on 136 
lehekülge(igal leheküljel 26 rida), teeb uurija J. Püttsepp 
sellest järelduse, nagu oleks võinud mahalastuid olla 
3536(?). Kuna vahepealseid lehti pole leitud on selline 
konstrueering rohkem kui meelevaldne. Hoopis täpsema pildi 
annab kahtlemata Sandbergeri aruanne, seat saksa täpsuses 
pole mõtet kahelda, seal ei pandud kamaluga peale ega 
võetud kühvliga ära. Ja kui rääkida sellest laagrist, siis 
olgu kõigile teadmiseks, et üks esimesi laagriülemaid oli 
eestlane Roland Lepik(kuni aug. lõpuni 41. aastal), kes 
hiljem viidi üle Tallinna. Selle mehe kohta laekus palju 
kaebusi, väidetavate isiklikel põhjustel teostatud 
arreteerimiste, hukkamiste ja hukatute vara omastamise 
kohta. saabunud andmete alusel vabastas pol. politsei ülem 
Angelus dets. alul Lepiku oma ametikohalt ja andis asja 
kohtulikule uurimisele, milleks kutsuti erapoolikuse 
huvides kohale uurija Grau Berliinist(?). Uurimise 
tulemused hämmastasid isegi Hjalmar Mäed kes on oma 
memuaarides kirjutanud sõnasõnalt:"uurimise sisu oli 
kohutav. On ennekuulmatu, kuidas sellised juhtumid said 
teoks ilma, et see eestimaa üldsust oleks sokeerinud". Aga 
eks need asjad saidki teoks seetõttu, et punaste kuriteod 
olid kõigil veel värskelt meeles ja seetõttu vaadati uutele 
kuritöödele tihti "läbi sõrmede"Lepiku üle peeti kohut 
Riias ja Lepik MÕISTETI VÕIMU KURITARVUTUSTE TÕTTU SURMA. 
Lepiku surma kohta liigub kaks versiooni. Esimese järgi 
lasid sakslased Lepiku Riias maha aga teise järgi toodud 
mees tagasi Tallinna ja hukatud Patarei vangla kuulsas 
hukkamistoas poomise läbi. See aga näitab, et selline 
omavoliline kohtuta hukkamine vihameeste poolt kestis vaid 
tõesti esimestel päevadel kuni saksa tsiviil- ja sõjaline 
võim polnud veel oma ülersannetesse asunud. Sealt edasi aga 
eksisteeris kord ja kuigi ka hiljem võis esineda 
valesüüdistuste alusel vangistusi ja isegi hukkamisi, olid 
need üksikjuhud mis ei ole aluseks hüsteerilisele halinale 
sadadest tuhandetest hukatutest.  
Ärge liiga kaugele minge! 
2007-12-26 17:40:55
 Siinsete kommentaarikirjutajate mõttelend ulatub õige 
kaugele sellest sõnumist, mille juurde  arvamusavaldusi 
ootaks. 
Asja olemus on ju selles, et enamik Kaukaasias asuva 
Krasnaja Poljana (Punase Lageda) ja Esto-Sadoki (Eesti 
Aiakese) eestlastest, keda Eesti riik on unustusse jätnud 
või lausa ära põlanud, ei taha (või ei tihka, aga pärast 
Tallinna Pronkssõduri-jama võib-olla ei julgegi?) enam 
osaleda eestluse hoidmisele kaasaaitamises kohaliku eesti 
seltsi tegevuse rahalise toetamise kaudu. Nad leiavad, et 
Eesti on Kaukaasia eestlased hüljanud, sest Rootsi või 
Kanada eestlased saavad Eestis olevaid professionaalselt 
eestluse alalhoidmisega tegelejaid rikkalikult toetada, 
kuid vaestest rahvuskaaslastest Venemaal pole ju mingit 
tolku. Praegu elavat nii Krasnaja Poljanas kui ka 
Esto-Sadokis kummaski sadakond etnilist eestlast. Eks ka 
Abhaasia eestlased olid meile armsad ja kallid siis, kui 
tänu nõukogude võimule elati Gruusia NSV-s suhteliselt 
jõukalt ning Eestist oli mõnus käia Kaukaasiasse 
sõpru-sugulasi etendamas.  
Magnus 
2007-12-26 17:57:34
 Seda, mida Arno eespool kirjutas Tartu tankitõrjekraavi 
(Jalaka liini) äärse koonduslaagriga seoses, tuli ette ka 
Võrus, Valgas ja mitmel pool mujal. Mitmedki eestlased 
oleksid ellu jäänud või vähemalt varem vabadusse pääsenud, 
kui omakülainimestelt poleks tulnud üha uusi pealekaebusi. 
Sakslastest uurijad ja vanglaülemad olla päris suures hädas 
olnud - nad ei saanud toimikule kirjutada "Süüdistused 
pole veenvad", kui vangisolijate kodukohast saabus üha 
täiendavaid kaebusi (oli komnoor, oli punase ilmavaatega, 
sai juurdelõike, oli olnud Vabadussõja ajal punakaartlane, 
õppis vene keelt jne). Juhtus sedagi, et need sakslased, 
kes hiljem vangilangemisel ise elu kaotasid, riskeerisid 
süüdistuste ilmselge alusetuse tõttu vangispeetuid vabaks 
lasta. Nii et - tasuks meenutada ajalugu: kui mitu teie 
küla inimest said otsa kohalikelt tulnud pealakaebuste 
läbi; ka seda, et mõni ellujäetud komnoor ei läinud 
nõukogude karistusorganitele kaebama nende omakaitsemeeste 
peale, kes verejanus hullunult möllasid omaenda külarahva 
kallal. 
to arno 
2007-12-26 19:10:11
 Sul on õigus, mitmele tegelasele siin kommijate seast, on 
su seletused kepiga herilasepesa sorkimine.Kui nad saaksid 
siis ka nõelaksid.  |