jah,88 aasta Eestimaa laulule järgnesid sellised ülevat päeva ülistavad artiklid. 08 aasta Ärkamisaja artiklid olid praktiliselt olematud, mõni keskendus Savisaare sõimamisele( järjekordsele). Arvan, et küsimusele,miks, peitub vastus Olev Remsu 88 aasta artiklis. See, mis siis tundus igaveseks kadunud olevat, vohab täna täies jõhkruses üle inimeste ja veel räigemalt, sest nüüd pole seda mingil viisil võimalik ajada võõrvõimu kraesse. Seda teevad meile omad poisid, oma rahvuskaaslased. Mis lõbu siis laulda kui oled aru saanud, mis tegelikult toimub ja mida kiita kui kiita midagi polegi?

Nii see oli,oleks ka tänagi. Sellele lootusele panid tropi ette Meri ja Laar oma "Plats puhtaks". Siit algas Eesti allakäik ja jätkub tänaseni. Savisaar,kes pole kunagi taganenud oma seisukohtadega Eesti eest,põrmustati ahnete poliitikute poolt.Aga eks iga asi tule kord tagasi,iga halb saab tasutud,see on saatus.Pole enam pikka pidu ei Laaril ega Ansipil.

ja nende kiitvate artiklite kõrval mäletan ka süüdistusi, kui ettevaatamatu oli kolmandiku rahva kokkuajamine. Täna räägivad just need süüdistajad, kui suured tegijad just nemad sel ajal olid.

Ansipil olid aastal 1988 hoopis teised tegemised!
rus.delfi.ee/archive/article.php?id=15803648&categoryID=11389727&ndate=1178226000

"Oli radikaalsust, oli üllust. Puudus meid pool sajandit saatnud vale. Väärtustasime oma õigeid suurmehi ja sangareid. Pühas vaimustus- ja heldimusmeeleolus jätsime hüvasti brežnevlik-vainoliku silmakirjaliku, antiintellektuaalse ja umbse šlikerdamisühiskonnaga, kus iga saamaahne ametnik eelkõige oma kasudele mõtles, tajusime, kuidas olime ammu valmis elama aatelist elu priiuse, õigluse ja eestluse nimel. "
uskumatu, et sellest on möödas ainult 20 aastat ja me oleme samas mülkas tagasi. KÕIGI parteide puhul kahjuks.

"Paljud leidsid, et Trivimi Velliste esinemine oli küllaltki vastutustundetu ja mõnede arvates isegi avantüristlik. Tema egotsentriline esinemismaneer ja läbikaalumata loosungid tekitasid kuulajate hulgas küll eufooriat, aga rahulikult järele mõeldes võib sellest eufooriast tekkida jäme kaigas IME-asjade ja suveräänsusetaotluse teele."

Trivimi Vellistel oli õigus. Savisaar ja Lauristin, kes temast meedias distantserusid, eksisid. Eestil polnud tarvis ei IME ega suveräänsust. Eestile oli tarvis iseseisvust.

Oleks siis võinud panna ka Savisaare ja Lauristini hinnangu T. Velliste kohta 27. septembri 1988 "Rahva Hääles". Täiendan siis teie tehnilist praaki: “/…/Soov ühe ropsuga läbi raiuda keerulisi poliitilisi ja õiguslike umbsõlmi, püüd spekuleerida inimeste tunnetel on kahjulik meie ühiste eesmärkide teokssaamisele. EMSi esimehe ülesastumine jättis väära mulje Rahvarinde taotlustest ja üldse Eestis toimuvast. See sõnavõtt tuli lõppkokkuvõtteks kasuks neile, kes aina ootavad, et meilgi lööksid lõõmama kontrollimatud rahvuslikud kired, mis annaksid pidurdusjõududel sekkuda Eestimaa arengusse. /…/”.
Muide, mulle üllatusena ei olnudki RR selle "Eestimaa Laulu" ainukorraldaja, vaid koos karskusühingu, Eesti Raadio ja “Kodamuga” . Laulva revolutsiooni apologeedid, tuletage siis neid ka vahelduseks Savisaare varvaste lutsimisele meelde

to Imelik - oled vist tõesti tootsiaegne Imelik, kuidas muidu saad nii aegunud arusaamadega olla - Savisaar ja Lauristin teadsid ideaalselt, et Eestile on tarvis iseseisvust, kuid selleni jõuda oli ainuõige tee samm-sammult keelatu-lubatu piiril balansseerides läbi IME ja suveräänsuse, Velliste kombel kõik, kohe ja jõuga oleks viinud verevalamiseni ja istuksime tänagi veel ENSV-s.

teades tänaseks Velliste tausta võin oletada küll, et tema ülesandeks oligi õhutada füüsilisi konflikte erinevate poolte vahel, et jõustruktuurid sekkuksid ja lõpetaksid igasugused püüdlused vabadusele. Ja keegi ei sõima täna Vellistet sellise kahepalgelise närususe eest, sõimatakse Savisaart selle eest, et vabadus ikkagi olemas on.

See on ju tore, et võtsid vaevaks meie tehnilist praaki täiendada, kuid varvaste lutsimise võid endale jätta, kui see sulle nii väga meeldib.
Aga täiendus on hea : //See sõnavõtt tuli lõppkokkuvõtteks kasuks neile, kes aina ootavad, et meilgi lööksid lõõmama kontrollimatud rahvuslikud kired, mis annaksid pidurdusjõududel sekkuda Eestimaa arengusse.// - see toob vaid selgust avaldatud artiklile, et Velliste sõnavõtt oli tüüpiline isamaalaste retoorika, samas suutmata vastutada tagajärgede eest. Rahvarinne võttis oma tasakaaluka ja realistliku käitumisega kogu vastutuse endale ja nad ei eksinud.

kas ei võiks tõene olla väide, et iseseisvuseni jõudsime me ikka tänu KÕIGI pusimisele ning ka muu nl sisemisele käärimisele? kuna olid olemas "vellisted", kes esitasid käremeelsemaid, tol hetkel võimatuna tundunud nõudmisi, liikusid ka "savisaarlased" oma nõudmistega jõudsamalt edasi. ja lõppude lõpuks istuti ju kokku ning suudeti otsuse tekst ära kooskõlastada, enne kui ülemnõukogu 20.augustil selle vastu võttis

to vaagija: Tuletan sulle meelde mõningaid kuupäevi. 7. detsembril 1988 muutis ÜN ENSV konstitutsiooni ja tunnistas riigikeeleks eesti keele, 17. veebruaril 1989 kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks. ÜN XI istungjärgul 18. mail 1989 võttis ENSV ÜN vastu otsuse “Suhtumisest Molotov-Ribbentropi pakti”, millega mõisteti MRP hukka ja rõhutati vajadust tunnistada mittekallaletungileping koos selle salaprotokolliga kehtetuks allkirjastamise hetkest. RR hakkas masendaval kombel oma otsustusvõimetusega ajale jalgu jääma, isegi valdavas enamuses kommaritest koosnev ÜN oli radikaalsem. RR uimerdas kuni 1989. aasta suveni konkreetse seisukoha võtmisega. Poleks olnud „Vellisteid“ oleks meil ENSV õigusjärgne Eesti Vabariik, kui sedagi, igal juhul mitte järjepidevuse alusel kestev EV. Mingist ajast muutus RR sabassörkijaks. Vaat ei ole suvaline uimerdamine tasakaalukuse näiteks. Siin võite tänada oma Suurt Tüürimeest Savisaart, kes on kogu aeg üritanud mitmel toolil korraga istuda. See hakkas omal ajal õõnestama ka RR autoriteeti.

Täienduseks, et ära hoida edaspidist iresemist, olen lugenud Ruutsoo kronoloogiat, kes on RR toppinud kõikvõimalikesse kohtadesse, kus ta sobib ja kus on nagu sea seljas sadul. Räägin omast kogemusest, RR oli 1989.aasta alguseks muutunud pidurdavaks jututoaks, mis pidevalt üllitas mingeid poolpiduseid deklaratsioone, millel polnud saba ega sarvi.

Kallid kommenteerijad! Miks raisata vaimuvaeva sellise tigedikuga võitlemisele nagu seda on "glavlit"? Täiesti võimalik, et tema ise või mõni ta eellane kuulus kunagisse kurikuulsasse Glavlitti.

Olen õelduga nõus - kuigi oli see raske ja kohati tundus võimatuna, ometi suutsime rahumeelsele kokkuleppele jõuda ja ühiselt Eesti Vabariigi välja kuulutada. Kiitus meile kõigile julguse eest !

Sinu kommi esimene pool on hea - arvasin, et jagad minuga infot, kuid teine pool on täielik häma - 100% - ei ole väärt isegi kommenteerida. Kui olnuks meil vabadusetoojateks ainult vellisted, siis läinuks ka verevalamiseks - nagu täna Gruusias ja elaksime tänagi veel oma ENSVs.

Mina toetan küll glavliti väljaöeldisi ja oleks ikka tore uskuda küll, et Savisaar see Eesti Vabariigi looja oli, kuid ei ole ju ühtegi märki sellest, et ta sellest riigist ka lugu peaks. Issanda päike jõuaks enne päris ära põleda kui selle mehe paturegistriga lõpule jõuaks. Või ei ole see nii ja ma eksin?
Sellel mehe meenutuseks sobib loosun:
"Valeta.Valeta.Valeta" Edgar Savisaar