Lisa. Teoloogia ning Descartesi ja tema järgijate filosoofias on vaim mittemateriaalne; paljude loodusteadlaste ja filosoofide arvates taandub vaim neuronite funktsioneerimisele. Viimasel juhul käib sõna "vaim" lõppkokkuvõttes aju kohta. Filosoofide hulgas on käibel ka seisukoht, et kuigi vaim ei ole mittemateriaalne substants, ei ole ta ka ajule taandatud. Vaimu loomuse probleemiga tegeleb vaimufilosoofia.

Lisa. Teiseks võidakse vaimu all mõelda indiviidiülesid asju, omadusi ja protsesse. Sellise sõnakasutuse levikus on olnud tähtis koht Johann Gottfried Herderi teosel "Kristluse vaimust". Hiljemalt Georg Wilhelm Friedrich Hegeli loomingust saadik on selliselt mõistetud vaimust saanud saksa keelealal üks keskseid mõisteid. Hegeli järgi ilmutab kogukondades end objektiivne vaim, kunstis, filosoofias ja religioonis aga absoluutne vaim. Ka sotsiaalteadustes kasutatakse seda sõna kogukondade iseloomustamiseks, näiteks Max Weberi teoses "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Kapitalismi vaim tuleneb kapitalistlike kogukondade normidest ja väärtustest.

Lisa. Antiikfilosoofia
Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab.

Lisa. Põhilised vasted olid pneuma ja nous, mõnes suhtes võib vasteteks pidada ka sõnu psychē, thymos ja logos.
Nii pneuma kui ka nous tähistavad nii teatud inimvõimet kui ka teatud kosmoloogilist alget.

Lisa. Pneuma tähendab algselt füüsilist õhuhingust, nous aga tähendas mõnikord ka midagi mittemateriaalset.
Enamasti mõeldakse inimlikku ja kosmilist sfääri lahus, kuid esineb ka mõistete segunemist ning ühe sfääri seletamist teisega.

Lisa. Arvatavasti etendavad sääraste mõisteülekannete juures olulist osa kaks seika:
pneuma puhul mõte, et liikuv õhk, hingeõhk on elu vältimatu koostisosa
pneuma ja nous'i puhul elusolendi omaduste (vastavalt elu ja aru) ülekandmine kosmosele:
Pneuma
Pikemalt artiklis Pneuma
Pneuma mõistet kasutas teadaolevalt esimesena Anaximenes (6. sajand eKr): "Nii nagu meie hing, mis on õhk, meid jõuga koos hoiab, nõnda hõlmab kogu kosmost tuul (pneuma) ja õhk." (DK 13 B 2)
Pneuma mõiste oli oluline ka meditsiinis, kuhu see jõudis Apollonia Diogenese kaudu 5. sajandil eKr ning kus ta arenes Erasistratosest Galenoseni välja. Viimaselt pärineb ka hilisemas, ladina traditsioonis oluline erinestus kolme pneumaatilise printsiibi vahel, mis tekivad sissehingatud õhu ning südames tekitatud elusoojuse koosmõjus:
füüsiline pneuma (spiritus naturalis), mis hoiab ülal vegetatiivseid funktsioone;
elav pneuma (spiritus vitalis), elu ja liikumise printsiip;
psüühiline pneuma (spiritus animalis), hing.
Hellenismiaja filosoofias, eriti stoitsismis, segunesid pneuma mõistes inimlik võime ja kosmoloogline printsiip. Stoikutel on pneuma nii üksikhingena kui ka maailmahingena nii materiaalne substants kui ka vaimne printsiip, mis läbistab elusat kosmost ja korrastab seda. Inimese pneuma on elu alguses tabula rasa, mis seejärel täidetakse meeltemuljetega ja ettekujutustega. Pneuma on stoikutel juhtiv hingeosa, mis võimaldab elada kooskõlas loodusega.

Lisa ja lõpp.
Nous
Pikemalt artiklis Nous
Inimlik võime
Paistab, et nous on Homerosel ning ka veel Xenophanesel võime, mis on suunatud nii meelelistele kui ka intelligiiblitele esemetele, ja ka veel Empedokles paneb mõtlemise tajuga kokku. Parmenidesel aga on nous'i esemeteks üksnes paratamatult olemasolevad, seega üksnes inrelligiiblid esemed.
Hilisemate eelsokraatikute (Empedokles, Anaxagoras, Demokritos) kohta on teada, et nad pidasid, vaimu, mõtlemist kehaliseks protsessiks. Empedoklese järgi "tunnetab sama üksnes sama", ning tunnetuse asupaik on tema järgi veri kui kõige paremini segunenud aine.
Erinevalt paljudest eelsokraatikutest pidasid Platon ja Aristoteles mõtlemist kui nous'i tegevust mittekehaliseks ning omistavad selle ainult inimesele. Peale selle teeb Platon eksplitsiitselt vahet ning väidab Parmenidese jälgedes selgelt, et teadmine on võimalik vaid meeltetaju ja keha vastasena.
Aristotelese järgi on nous (aru) "see, millega hing mõtleb ja oletusi teeb" (De Anima III, 4, 429a22jj). Nagu tajugi puhul, võrdleb ta nous't tühja vahatahvliga. Nous on afitseerimata, määratlemata, passiivne potents, mille loomus seisneb selles, et vorme vastu võttes saab ta aktuaalselt selleks, mida ta mõtleb. Ta ei ole seotud kindla elundiga, vaid on kehatu.
Nii stoitsismis kui ka epikureismis on nous materialistlikult käsitatav tunnetusvõime. Tunnetus taandub täielikult tajule, mida käsitatakse materialistlikult.
Kosmoloogiline printsiip
Anaxagorasel on nous kosmoloogiline printsiip, millel on maailmaseletuses kandev roll (ka mõnel varasemal mõtlejal esineb sarnane printsiip). Nous on tal liikumise alge, mida ta vastandab mateeriale, kuigi ta ei kirjelda seda selgelt mittemateriaalsena. Sarnane roll on Herakleitose logosel, mida too nimetab "kõike valitsevaks" ja mõistuslikuks.
Platoni järgi on maailm hinge ja mõistusega elusolend, kelle omadusi ta seletab jumalikule mõistusele viidates.
Aristotelesel figureerib jumal, liikumatu liikumapanija, kes paneb endast sõltuvat taevast ja maad liikuma lõpp-põhjusena, "nii nagu paneb liikuma armastatu või see, mille poole püüeldakse". Tolle katkematu tegevus seisneb selles, et ta mõtleb parimat eset iseennast (noēsis noēseōs). Erinevalt inimese nous'ist on jumal puhtaktuaalne.
Plotinosel on nous demiurg, kes kujundab nähtavat maailma ideede maailma eeskujul.

arbo 2009-02-18 08:20:29
//kuna villu on uurimise all, on iga vahend pori pritsimiseks hea//
to sherif 2009-02-19 23:54:36
//Seda ma teadsin, et Villu maadega sahkerdas//
to Polee pahaa! 2009-02-20 20:28:28
//Villu palub viimases hädas aseri narkomaffiat appi//

Villu uurimise all olemise aluseks on fabritseering(ud).

to selgitus 2009-02-18 21:28:16
to valija 2009-02-18 22:33:11
to Tahaks teada 2009-02-21 11:47:19
Käesolev artikkel pajatab sellest, et "riigiprokurör Margus Kurm on sattunud rahvusvahelises ajakirjanduses tõsiste süüdistuste laviini alla, kuna tema erahuvid olevat seotud Aserbaidžaanist pärit ettevõtjate kriminaalasjaga"

to ARVAJA ja osutaja

Kas järjekordselt on teile liiga tehtud-olete tohutu suure egoga mannetud mehikesed.

"Villu uurimise all olemise aluseks on fabritseering(ud)."

jälle VALETAD.

millal on siin midagi mõitliku üldse kuulda Kekerakonna lehelt ja keskerakonna suuvoodridelt, nagu osutaja, arvaja. pange tähele, et midagi mõistliku ütlemata, osutaja ainult osutab millelegi ilma faktiteta ja arvaja arvab ja teate seda, et kes ainult arvab, seal ei ole ju mingit tõde oodata. Keskerakonna lehes esinevad nemad kaks ja veel mõned, Delfis on jämeda otsa võtnud enda kanda perekond Savisaared, Seppik, Evelyn Sepp ja veel mõned seltsimehed.
Jõudu neile siin ja seal kirjutamiseks, nii kui nii neil tööl muud midagi teha ei ole ja midagi tööalaselt ette näidata. Kogu aur läheb ainult Eesti Rahva, valitsuse ja teiste erakondade kirumiseks.

to K-kohuke;
//Kas järjekordselt on teile liiga tehtud//
Mina loen&kuulen päevast päeva valitsuse jüngrite vingumist, et Ansipi valitsusele ja tehakse liiga, kusjuures peamine liigategija on Keskerakond.

Kui siin keegi midagi mõistliku küsib, on raske objektiivset vastust saada, seat see käib nende teadmatuse ja Savisaare vastu, ning seda ei luba Keskerakonna juhatus ja isiklikult seltsimees Savisaar. Need kõnekad suuvoodrid võivad oma koha Keskerakonnas kaotada ja praegusel raskel ajal on neil raske tööd leida. Kõik kohad linnavalitsuses, volikogus, riigikogus ja firmades on juba välja jaotatud ....

to valija;
//Kogu aur läheb ainult Eesti Rahva, valitsuse ja teiste erakondade kirumiseks//
Eesti rahva ??? Ära vassi! Vassimine on teatavasti ansip@laste elamisviis !

to valija 2009-02-22 22:25:55
//Kui siin keegi midagi mõistliku küsib//
"Mõistlik" sinu moodi = sõim.
Kommentaariumides patrullivatel ansip@lastel on väidetavalt nimekiri sellest, mida on kohustuslik postitada. Sestap postitaksegi järjekindlalt päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse ja sajandist sajandisse kõigisse kommentaariumeisse samu asju ja nendest tuututavad ka ansip@laste meediateenrid. Viimasel ajal on kommentaaride temaatika kidunenud. Riigivalitsuse rahaline olukord on ju väga nadi: riigieelarvest on kärpimisel 8 miljardit krooni.

kas minul kui valijal on õigust küsida Keskerakonna suuvoodritelt ja avaldada oma arvamust, nii et mind nende poolt ei solvata, nagu teisi küsijaid ja oma arvamuse avaldajaid. Olen valija, kes valib erakonna liikmeid omavalitsustesse ja riigikogusse. Mida arvavd Keskerakonna suuvoodrid sellest. Olen 60 aastane ja oleks aus mulle ja teistele minu vanustele ja vanematele ausalt vastata.

to valija - olen 75.aastane ja normaalse väitlemise vastu ei ole midagi, aga kui tulete siia vaid teiste erakonda kiruma, siis võin ju ka teid vastu nimetada - seltsimees suuvooder valija - vist ei ole kõige viisakam?

aga kui tulete siia vaid teiste erakonda kiruma



Mina isiklikult käin siin seda "teiste erakonda" õigete nimedega nimetamas ja mitte kirumas. Punast propagandat ei tohi lasta üle piiri minna.

asjatundjad nimetavad sinu mentaalset seisu foobiaks ja liigitavad selle vaimse puude alla.