Eesti majandusel ei lähe tõesti hästi ja mis veel hullem, ka suurtel majandustel (USA, Saksa, Jaapan) on kehvad ajad. Ning need võivad kaudsest mõjust muutuda otseseks negatiivseks mõjuks. Aga õnneks oleme euroliidu kaitsva tiiva all, nii et jagame kõike, nii paksu kui vedelat. See viimane oli irooniaga.

Kuidas tõmmata rikaste euroopasse kaasa need praegused kodutud ja töötud? Nagu näha pole nende "maharaputamine" kuidagi õnnestunud, ikka loksuvad kaasa. Kas see oli kesk või mõõdukad kes lubasid tööd ja leiba?

kui maksud ei tõuseks, töökoht oleks kogu eluks, poliitikud ei valetaks ja venemaa ei ähvardaks. järgmistel valimistel annan oma hääle just nende lubajatele.

euroopast võib olla praeguse ettevõtete tulumaksust vabastamise keelamine kui "liidu sisene kõlvatu konkurents." Meile endale oleks aga võibolla soodne saada liikmesriikide firmade peakortereid (rent, töötaja, infrastruktuur mis kõik on ju siin ja maksustatav)

Autori poolt esitatud võrdlus Läti ja Leeduga ning meie madalamast majanduskasvust tuletatud ettevõttete tulumaksu kaotamise positiivsete efektide puudumisega eirab naabrite majanduskasvu tagavate mootorite (erastamine ja sellest tulenevad otseinvesteeringud) ammendumist Eestis - selles, et meil on suurettevõtete erastamine praktiliselt lõpule viidud ja sellest tulenev majanduskasv ammendunud, ei sobi küll süüdistada Eesti maksusüsteemi. Pigem julgen prognoosida, et alles nüüd ilmneb investeeringute maksuvabastuse positiivne mõju kõige kirkamalt ning adekvaatset võrdlust Läti ja Leeduga saab hakata läbi viima siis, kui naabripoisid on privatiseerimisprotsessist saadava edutõuke ammendanud ning peavad tavalise eraomandipõhise kapitalistliku riigina investeeringute turul konkureerima hakkama. Alles seejärel võib esitada tõsikindlaid väiteid a la "investeeringute maksuvabastus ei avalda mõju" või "investeeringute maksuvabastus avaldab mõju". Ja et Kesknädala lugejaskonna lumpenproletariaadi marksistlik-leninistlik õiglustunne puudutatud ei saaks, siis võiks "ettevõtete tulumaksuvabastuse" asemel rääkida "rasvast läikivate lõugadega röövkapitalistide poolt teenitava kasumi vägivaldsest sunniähvardusel äravõtmisest ning töölisklassile jagamisest" ehk füüsilise isiku poolt saadavate intresside maksustamisest :)

"lumpenproletariaadi" all pead silmas tõenäoliselt praeguseid vaeseid?. Oled mõelnud mispärast meil ei käi hääletamas 40-45 protsenti valijatest? Ehk on nendest "mittevalijatest" näiteks pooled kodutud või lihtsalt sedavõrd vaesed, et ei usugi enam olukorra paranemist? Kas mäletate kuidas Parts deklareeris 14 oodatavaks osaluseks 70 protsenti ja 80% pidi olema hea tulemus. Huvitav mis maailmas ta elas või oli paralleelne reaalsus kust sellised andmed tulid.

lumpenile> enamus mu suhtlusringkonnast kes hääletamas ei käinud olid edukad ja noored inimesed ,kel on sellest poliitikast lihtsalt savi. Muideks ei viitsinud ülemist artikkelt üldse lugeda.Sest on mõttetu lugeda inimese artikkelt ,kes on inetu hingelt ja välimuselt.Sellistega luurele ei minda

Lumpenproletariaadi all pean silmas töö tegemise (tööd ei pea pakkuma vabrik, vaid nt luudade tegemiseks on vaid oskusi vaja) asemel on virisemisele keskendunud. Tõenäoliselt on nad ka vaesed. Aga kas selles olen süüdi mina oma 10-tunniste tööpäevadega? Ja see "ei vali, kuna lootus on kadunud" on kibestunute legend, millel on tegeliku eluga sama palju pistmist kui väitel "ei vali, kuna elu on nii hea, et ükskõik, mis juhtub, hullemaks nagunii ei lähe".

Ma soovitan sul, Heido, rohkem noorte naistega tegeleda.

Paistab, et kupjaid,kiltreid ,aidamehi ja rehepappe on Vitsuri artikkel vastukarva silitanud. Kus kukkusid vinguma! Aga see ettevõtete tulumaksuvabastus midagi jätkusuutlikku meie riigile küll ei too.Natuke mõistust omavad investorid kardavad sellist ebaharilikku riiki, kus neil lubatakse rahulikult kasum ilma mingite maksudeta oma taskusse toppida, samalajal kui riik ei suuda rahva elementaarseidki sotsiaalseid vajadusi rahuldada. Seetõttu ongi meie majandus mitte õigete tegijate vallata, vaid rohkem krattide pärusmaa, kes loodavad siit krabada, mida krabada saab, ja sobival momendil jalga lasta.

Esialgu oled noor ja edukas. Valimas ka ei käi ning lased riiki juhtida pensionäride häältega. Kui nemad elavad selles riigis veel keskmiselt 10 aastat (naiste keskmine eluiga võrreldes pensionile jäämisega. Meeste eluiga on pensioniga pea võrdne, nii et nemad riigitoetust saavad ainult statistilist keskmist ületades) siis sinul on vaja elada 40 kuni 50 aastat. Ja praeguste noorte häda on ka pealiskaudsus, nagu ise tunnistasid ei viitsinud sa artiklit üldse lugedagi. Mina arvan, et sa lihtsalt ei oska lugeda. Tähendab, sa suudad sõnu veerida ja lauseid lugeda aga tekst või selles mõtestatu jääb arusaamatuks. Selline "kirjaoskamatus" on umbes 30% saksa noortel, kes ei suuda loetud teksti lõpetamise järel enam meenutada ega taasesitada. Ja muideks noorte tööpuudus (vanuses kuni 25 a) on tervelt 23-24% ehk veerand. kui tavaliselt on see 7-9% siis noortel on see ülikõrge. Ja mina tean ühte ülikooli diplomiga noormeest kes oli pool aastat töötu, käis keelekursustel ja mingil ümberõppel enne kui töö sai. Eriala oli tal tegelikult referent-asjaajaja.

Eestit peetakse üha korrumpeerunumaks. Kui kaua veel on mafioosost roolijoodik kalev kallo Lasnamäe eesotsas? SAAGE ARU, SEE ON EBAEETILINE!

Oi, kus oled teravmeelne! Tegelikult palun Sul selgitada tänase ja enne 01.01.2000.a. kehtinud maksusüsteemi erisusi. Ennekõike aspektist, kas Lasse Lehise seadus midagi drastiliselt muutis või oli tegu varem kehtinud süsteemi iluraviga. Ehk ma tahan öelda, et nö juriidilise isiku tulumaksu "kaotamisega" suurt midagi Eesti maksusüsteemis pea peale ei keeratud. Saadi ainult väike PR-efekt. Jutt Eestis teenitud kasumi makse maksmata tasku toppimisest on lihtsalt lapsik ja peegeldab internetikommentaaride põhist maailmaasjade tajumist.

referent-asjaajaja on muidugi selline ülikooliharidus, millega pole eriti midagi muud tegha, kui sekretäriks hakata, neid aga on kõik kohad juba täis. Selge seega, miks ülalmainitud noormees tükk aega tööd ei leidnud.

Päris asjalik artikkel. Kahjuks on senini Eesti poliitikas ilma teinud isikud ja poliitilised jõud kelle jaoks majandus (kui see just nende endi sissetulekuid ei puuduta) on olnud teisejärguline. Loodetavasti lahkuvad nad Eesti poliitikast veel enne riigi ja ühiskonna pankrotti. Huvilistel soovitan lugeda Sven Steinmo ülevaadet turumajanduslike riikide maksupoliitikast 20'ndal sajandil http://stripe.colorado.edu/%7Esteinmo/ideas.pdf

kuule lumpen ma ei hakka lihtsalt lugema inimeste artikleid kellega on ebameeldiv ühes ruumis olenemata minu enda suhtumisest temasse .On lihtsalt selline tüüp inimesi ,kel on hägune ja vilav ning ebasiiras pilk.Seda on kohe nagu tunda.Nad püüavad alati manipuleerida .Neid on igas erakonnas ,aga kespäraste erakonda on neid eriti tugevalt kogunenud.Neil lihtsalt pole midagi öelda teisele inimesele .kui nad midagi ütlevad ,siis oma "ajus"nad planeerivad ja püüavad manipuleeruda.Järgmine hetk nad muudavad oma seisukohti kardinaaalselt,ereda näitena keskpäraste avaldus peale EU referendumit.Sama on savisaar või Seppik kes oli nõukogude ajal oli tüüpiline nomenklatuur ,pärast muutis oma seisukohta diametraalselt,kui homme oleks nõukogude kord oleks mees esimeste hulgas kes karjuks"ma vihkasingi seda kodanlikku vabariiki ,kus oli imperialistlik kapitalism. On lihtsalt tüüp inimesi kes ei suuda sulle siiralt silma vaadata vaid on fantaasiavaesed korjusesööjad. Lemmikvahendiks on keskpäraste erakonnal aja võitmine ja manipuleerimine probleemsetel hetkedel.Sama oli lindiskandaali ajal ,kui"naine hoopis lindistas".Tähtis oli aega võita ja uinutada "küll rahvas selle skandaali unustab pika peale".Sama nüüd kui savipäts haiglas ütles naine"paar päeva on haiglas ja paar päeva puhkab siis tööle".ta teadis väga hästi et nii ei saa olema .Peasi ,et asi kriitiliseks ei kasvaks ala "linn on pikka aega linnapeata ja rahvas tõstab nurinat" Vean kihla et linnapea ei tule tööle ei sel ega järgmisel nädalal Hunt või võib sind murda ,aga hundis võib leiduda õilsust jm. Fantaasiavaesus lihtsalt suckib

kerti ansip

Vitsur on väheseid kes kirjutab majandusest normaalselt. Eesti ei ole mingi eduriik .Eesti on lihtsalt laenudega SKP ülesse haipinud.SKP ei ole mingi majanduse korrasoleku näitaja .SKP on kulutuste näitaja. Laenad raha ,ostad importi ja SKP kasvas. Võttes ükskõik millise näitaja ja võrreldes seda SKP kasvga saad tulemuse ,et kasvas halb ja mõistlik langes. Kasvab laenukoormus ,väliskaubanduse defitsiit ,kuritegevus , noorte tööpuudus,kulud eluasemele, vaesuses elavate laste ja perede arv jne.Langeb sündivus ,arstiabi kättesaadavus, hariduse kättesaadavus, inimeste eluiga, Eesti majanduse konkurentsivõime jne. Kui on suured riigid seal veel kuidagi saab SKP-ga mõõta ,seal miljon USD SKP-d ei muuda ,siin annab manipuleerida kuidas tahad .Aeg on tööle hakata ,selleks on kardinaalselt vaja uuendada poliitilist mõtlemist ja lõpetada poliitikute sajakonna sposori ostetava grupihuvi(oma tasku) domineerimine ülejäänud Eesti üle. Edasi natuke Ekspressist. Eesti Ekspress tutvustab uut uuringut, mis ütleb, et Eesti majanduse konkurentsivõime nõrgeneb ja elatustase ei jõua kunagi Euroopa Liidule järele. Lükates ostukeskuses käru märkan aeg-ajalt mõnd meeleheitliku pilguga riiulite vahel hulkuvat kodanikku. Kas seda inimest on tabanud vaesuse nõiaring, mis ähvardab kogu Eesti majandust? Minu laual seisab 70leheküljeline ülevaade “Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaated”, mille autor on valitsuse juures olev Teadus- ja arendusnõukogu. See on Stenbocki maja töödokument, mille trükkimine ja laiem avalikustamine on alles ees. Selle dokumendi kõige kurvem tabel on leheküljel 13. Viimase paari aastaga on Eesti majanduse tootlikkuse reaalkasv langenud kümne protsendi pealt nulli ligi. “Elanike reaalsissetulekud on “lukustatud” enam-vähem senisele tasemele. Kõik viitab, et Eesti seisab halvamaigulise suletud arenguringi lävel.” (lk 32) Eesti tööstus on lootusetus seisus, tunnistavad uuringu autorid. “Perspektiivis on Eesti tööstus senise spetsialiseerumise trendi jätkumisel lukustumas madalatehnoloogilistele ja madala sissetulekuga aladele. Kesk- ja Ida-Euroopaga konkurentidega võrreldes on Eesti seis kõige nigelam ja senise trendi jätkudes lootusetu. Senist tööstuse struktuuri säilitades ei jõua Eesti majandusarengus Euroopa Liidule mitte kunagi järele.” (lk 28) Olari Taal: Majandusega tuleb alati midagi ette võtta. Minu nägemus on see, et ühiskonda on vaja muuta. Poliitiline süsteem oli ühiskonna arengust maha jäänud

To Nõel.Loe "kah midagit"-toob natuke selgust meie kurbloolisee majandusreaalsusse.Kogu aeg kisatakse, et meie prioriteet on välisinverstorite siiameelitamine, kuid oleks huvitav teada, kuipalju need Kalmani Saarte mehed meie riigikassasse tegelikult makse maksavad? Suur Vale Statistika peaks meid natuke valgustama.Eesti tulumaksuseaduse 67 paragrafi annavad igasugusteks optimeerijatele igatahes suurepärased võimalused.

Sa ei vastanud mu küsimusele - milles seisneb maksureformi sisuline/majanduslik muutus? "Kah midagi" ei räägi sellest sõnakestki. Lisaks ärgem olge nii naiivsed ja arvakem, et majanduse suunamine tähendab tulumaksuseaduse kehtestamist. Probleem ikka keerulisem. "Kah midagi" poolt viidatud ülevaade (muuseas on see juba trükitud ja huvilistele kättesaadav - kuna viitad lehekülgedele, siis on Sul ilmselt seesama trükieksemplar olemas, mistõttu on kohatu vehkida a la inside-infoga) on tõepoolest kurb - aga väidan, et kurbus oleks pigem suurem, kuid kehtiks endine arhailine ja maksupettusi lihtsustanud TmS. Vana TmS-i tingimustes ei oleks need "Kalmani saarte" mehed Eestis ka käibe- ega aktsiisimaksu maksnud, samuti mitte töötasusid. Veelgi enam - kui loed läbi "tulumaksuseaduse 67 paragraFi", siis saad teada, et kasumi väljavõtmisel tuleb maksu maksta täie rauaga hoolimata riigist, kus ettevõtet juhitakse. Ja samuti olen eriarvamusel - kui "Kah midagi" arvab, et maksusüsteem mõjutab tööviljakust, siis leian, et tegemist veidi irratsionaalse teooriaga. Ja huvigruppide juhitav poliitika võiks tõesti lõppeda. Keskerakonnal on ainulaadne võimalus selles vallas eeskuju näidata.