... lõpuks avati see hääl, mille ta viimane kord hääletas...????? Millest mina siis kogu aeg räägin. See isik ja see hääl avati lõpuks.

Hmm! Miks keskerakond kahtleb, et paljud erakonnale antud hääles läksid sotsidele või rformikatele (miks andis muidu KE e-valimised kohtusse), aga mina arvan, et võis sel juhul oola ka vastupidi ja uute valimiste korral jääks KE riigikoguliikmete arv väiksemaks kui nüüd :-}}}
Memento! Kust on seda võimalik lugeda? Tahan põhjalikumalt teada. Ootan vastust.

küüditamisest räägitakse ikka sel nädalal(kuupäeval) kui see toimus, mitte varem. Käisin samuti küünalt süütamas Vabaduse platsil külma ja tuule käes, aga kohus oma esivanemate ees kohustas. Nägin seal presidenti, aga ei näinud kedagi Tallinna linnavalitsusest ega volikogust. Kas nad unustasid või külm peletas ära!

Lugege Evelin Sepa blogi ja tema väikest statistikat valimiste kohta. See on huvitav ja põhineb faktidel.

Ets ja tema kambajõmmid tähistasid Jossif Vissarionovitši geniaalse plaani tulemusel kinnipeetud fašistide ümberasustamise tähtpäeva Nõukogudemaa põhjapiirkondadesse.

Mida Sa veel ei taha,et Keskerakonna juhtkond mälestaks küüditatuid ?? Keskerakonna valijad oma venekeelses delfis kiruvad Staliniste ,et need liiga vähe küüditasid ,neid eestlasi fašiste on ikka veel liigapalju Eesti riigis alles.

vaata, aga vaata, toobal tahab riigikogus hakata tegelema omavalitsustega ja kultuuriga. Kultuur on kahtlane, kui arvestada tema sõnavara siin artiklites ja ega mõni aasta volikoguesimehena tööd tehes neid omavalitsuse kogemusi ka ei tule, et riigikogus seadusi muutma hakata. Väliselt paistab ta päris saamatu olema. Peasekretärina on ta Edgari ja teiste juhatuse liikmete lakei ja täitis antud ülesandeid, ise ta suurt rääkida ei osanud. See on minu isiklik tunne.

Head tallinlased! Vaadake aknast välja ja te näete ilusat kena Eesti pealinna. Lumesadu on kõik saasta ja rämpsu ära petnud. Nüüd hakkas päike paistma ja sulatab kõik värske lume ära. Kiirustage praegu! tean, et Tallinna linnavalitsusele ja volikogule meeldib räpane linn ja ei koristanud seda kui lumi sulas. Mis teha kui nii! Ilu on vaataja silmades:-}

Kas oled ise midagi teinud selleks, et linn puhtam oleks? Kui aprillis kindlasti korraldatakse mõni "leninlik laupäevak", kas oled siis osalemas? Või teritad vaid keelt linnavalitsuse kallal, kes peab visa võitlust 20 taasiseseisvumisaasta jooksul toiminud linnakoristuskultuuri allakäiguga. Nõukogude ajal oli Tallinnas rohkem jalakäijaid ja rohkem korda. Eks minge vaadake Nõmme kõrvaltänavaid - nõukaajal olid need kenasti puhtad, nüüd pääseb seal liikuma heal juhul vaid jõulise autoga. Lumelabidat meie reformimeelne rahvas enam ei tunne.

1939. aasta 28. märtsil teatas president Päts, et parlament raiskab asjatult aega ja maksumaksja raha seaduste ümber, mida võib anda välja kiirelt presidendi dekreediga.
Praegu teeb parlament samuti tühitööd, sest niikuinii on eurodirektiivid ja Lissaboni leping ülimuslikud.

1934. aasta 12. märtsil ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda (poliitbüroo), kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi

to Ilonale 2011-03-27 18:39:05
Venelaste küüditamine algas juba aastal 1920 eestlaste lemmik Lenini poolt!

Jätke keskmehed Savisaar, Toobal jt rahule. Rääkige asjast - e-hääletuse valimispettusest! Kuid siin ei ole teie õigusteuseks midagi rääkida, siis seepärast te kasutate ainult laussõimu ja näitate veelkord oma harimatust ja matslikust. Pidage meeles: valel on lühikesed jalad... Tuleb ükskord ka teie kord vastutada... Kardate Euroopa kohtuid?

Riigikogu saadeti laiali 31. detsembril 1937. Varem ei olnud selleks seaduslikku alust. Aastail 1935–1937 eraldas president Päts riigieelarvetega Riigikogu kuludeks üle 400 000 krooni, mida oleks saanud palju kasulikumalt kulutada (kasvõi riigikaitseks). Riigikogu liikmed said palka edasi ja sõitsid tasuta riigi raudteedel. Riigikogu juhatus töötas edasi nö kummitemplina ja talle saadeti kõik presidendi dekreedina antud seadused.
Võib lisada, et Riigikogu oleks pidanud pärast 1933. aasta rahvahääletuse läbikukkumist viivitamatult laiali minema. Riigikogu liikmed eelistasid aga riigi kulul oma rahulikku elu jätkata. Päts ei saanudki varem V Riigikogu laiali saata, kuna siis oleks ta pidanud viivitamatult korraldama VI Riigikogu valimised.

10:17:06! Selles osas on sul sulatõsi, et linna koristus kultuur on allakäinud. Mis puutub koristamisse, siis enam ei korralda keegi neid päevi kus ettevõted said linna puhastamisele kaasa aidata. Seda küll kevadeti kui suurem lehemass oli sügisel ära koristatud Haljasalade Trusti töötajate poolt Ikkagi abi oli HT-le kui linna rahakotile märkimisväärne. Oleks tore kui seda tehakse. Rohkem kui 20 aastat tagsi sai igal aastal käia linnas lehti riisumas. Milles küsimus. Praegu on aga vaatamata suurele spetsalistide hulgale linnavalitsuse allavas ametites, linn korrast ära nii koristamisel kui hooldusel. Ma rvan, et meil kõigil on ise käia ja külalistele näidata puhast ja korralikult hooldatud linna. Nõmmel elavad sel juhul inimesed kes ei hooli, et ümbrus puhas oleks, usun, et aiad seestpoolt on hooldatud ja korras. Võibolla see lumi ja saast on ka linna koristada. Üks sõim peab ikka tulema sinu poolt. Sinu lausest saan aru nii, et kes on korralikud on keskerakondlased ja kes lohakas-hooletu reformikas. Ütlen nii palju: enamus inimesi alla 1% ei kuulu kuhugi erakonda ja teevad eelistuse valimas käies oma äranägemise järgi. Seda viimast sõna võiks ka lahata, aga seda on tehtud siin varemgi mitmes võtmes.
klikiaegne värk! Sa juba kirjutasid seda, teame ja aitab, räägi praegustest maisematest rõõmudest ja muredest.
Küsin Ilona eest ingerlaselt ( mul on ka seda verd kusagilt natuke antud.-) ) Miks oli Lenin eestlaste lemmik, kes need eestlased olid, ei pole kuulnud, ehk räägid lahti? Venemaal on läbi sajandite inimesi küüditatud Siberisse, tuntumad ajaloost dekabristid, see kestab siiamaani.

Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu ( nn poliitbüroo). Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.
I Riigivolikogu valimised toimusid 24. kuni 25. veebruarini 1938 uue põhiseaduse alusel. Riigis kehtis vaikiv ajastu ja poliitiliste parteide tegevus oli keelatud. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul (19 kuni 26. jaanuarini) oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituseks tuli koguda 150 allkirja.

to tallinlane
Nõmme eramajade omanikud on väga viletsad lumerookijad. Mine näiteks piki Hiiu tn kõnniteid jne...

Sul on õigus. Valimised on puhas pettus. Oma silmaga nägin, kuidas valimiste päeval üks "valija" tõi terve kotitäie 609 numbriga sedeleid. Oli juba pime, kell vist 19.48, kui rääbaka välimusega isik luuras Punane 16 nurga taga, endal suur must pungil prügikott üle õla visatud. Passis umbes 10 minutit ja siis - lipsti majja sisse. Ega poleks aru saanudki, et midagi ebatavalist toimub, kui "kotipoiss" poleks oma kotti lukukeele vastu katki teinud. Rebitud august pudenesid välja mõned 609 numbriga sedelid. Tõstsin need üles ja läksid laternaposti alla uurima. Sain aru, millega tegemist ja pidin kaotatud sedelid jaoskonda viima, kui uks keerati nina all trix-trax lukku. Viisaka inimesena ei hakanud suletud uksele prõmmima, vaid jätsin sedelid ukse vahele ning läksin koju.

http://www.pseudology.org/Bank/index.htm
http://www.postimees.ee/030204/esileht/125479.php
http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=3&id=101125&number=88

Pärast Tartu rahu sõlmimist muutus Eesti bolševike liitlaseks nende võitluses valgekaartlaste ja kasakate vastu, kes esindasid Venemaa seaduslikku valitsust, ja võimaldasid bolševikel ebaseaduslikult võimule tulla.
Aga küüditamise suhtes tuleb šnitti võtta USA-st, kus aastal 1830 küüditati põlisrahvus reservaatidesse ja reservaatides ollakse siiani. Sama toimus ka Kanadas ja Austraalias.

Peaaegu kohe pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret, 8. aprilli ettekirjutisega määrati kindlaks, et Poliitilise Politsei komissaride ettekanded rahva meelsusest pidid Tallinnas olema iga esmaspäeva hommikul kell 8.
1937. aasta mais kirjutas poliitilise politsei komissari assistent Neggo oma ettekandes komissarile: Kõneldakse, et rahval ei ole enam huvi omariikluse vastu, ja tseremooniad ja vaimustuse puhangud on organiseeritud ja ametlikku laadi. 1937. aasta juulis külastas Tallinna nõukogude liinilaev Marat. Poliitilise politsei agent kirjutas oma ettekandes, et sadamas oli «meeleolu selline, et kui venelased poleks tagasihoidlikud olnud, oleks miitinguks läinud ja kommunism oleks õitsele löönud täies lopsakuses». Laialt oli levinud arvamus, et valitsev ringkond kasutab ära kõik võimalused materiaalsete hüvede saamiseks ja poliitilise võimu kindlustamiseks. Haritlased kurtsid, et riigiasutuses saavad tööd ainult «onupojad» ja korporatsioonikaaslased. Oldi veendunud, et Eestis ei saa ka kõige väiksemat kohta tutvusteta. Kõige enam kritiseeriti majandusminister Karl Selterit ja president Konstantin Pätsi ning sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri. Enamik leidis , et riigipea tegutseb mitte riigi, vaid isiklikes huvides ja kindlustab arvukate sugulaste ning tuttavate määramisega mõjukatele kohtadele vaid oma seljatagust.
( Alates 1925. aasta 1. jaanuarist nimetati kapo ümber poliitiliseks politseiks.)