Olen veits liiga palju näind neid "spetsialiste". Kohustuslik peaks olema kõigepealt elunägemine, st paar aastat kõva tööd erasektoris. Aga enamasti ei saa riigipajukile pürgijad erafirmades hakkama. Endast: kuulun Keskerakonda ja maksan tugevalt üle Eesti keskmise suurusjärgus makse:) Oleks kena teada sedagi, kes "akadeemilisuse" sildi all endale hüvesid nõuab.

Ei ole Evega nõus. Kõik ei ole krabajad. Müned näiteks armastavad lapsi. Neile meeldiks töötada mitte erasektoris silm peast välja, vaid olla näiteks paari lasteaia muusikaõpetaja - 7000 miinus maksud. Siin ei ole millestki rääkida - muusikaõpinguteks võetud llaenu võiks küll nende laste vanemad aidatata maksumaksjatena tagasi maksta.

Olen töötanud riigiasutuses - meil tötas tõlk, kes oskas nelja keelt, ta teenindas vaälisturistide gruppe ja tegi asutuse voldikuid jm reklaamimaterjale. Ka tema palk ei olnud palju suurme 7000st tuhhiswt. Kasvatas üksi last ja oli vist lõpetanud prantsuse filoloogia vms. Erasektroisse ei saanud minna just lapse pärast - ükski tööandja ei respekteeri, et sa tõused poolest päevast (nt kell 17.00) ja teatad , et lähed lapsele lasteaeda järele. Samuti lapse haigused ja enda puhkused. Ainult riigiametis saad kindla tööpäeva pikkuse ja puhkusegraafiku ja haigekassa koos võimalusega kodus olla haigel lapsega. Selle eest lepid väiksema palgaga, eriti kui tead,et see on seotud laenu tagasi makse võimalusega. Just hiljem , nii 30-40 aastaselt jõuad erafirmas töötadas, kui laen makstud ja kogenud töötajana võid valida tööd ja tööandjat.

Riigipajukile pürgijatest rääkides ei pea ma loomulikult silmas lasteaednikke, õpetajaid, päästetöötajaid jt tublisid inimesi, vaid kõikvärki ametnikkukesi, nõunikukesi, inspektorikesi. Riigiametis tähendab nelja keele oskamine igaühe eest lisatasu. Kuidas aga enamasti tegeliku oskamisega on? Parim nali, mis oma silmaga nähtust meelde tuleb, on "sandlime bricks are used for building public houses" - tagasitõlkes, silikaattellised sobivad lõbumajade ehitamiseks :) Kuidas suhtute 6-kaupa 2 dþiibiga ausa väikefirma pakendi taaskasutust kontrollima kimavatesse ametnikesse - kui sel firmal on pakenditega vaevalt enam pistmist kui keskmisel Eesti perekonnal? Ja mida arvate hariliku keedusoola puhul kemikaali ohutuskaardi nõudmisest? Kas teil on see ikka kodus soolatopsi peal? Annab jumal ameti, annab ka mõistuse, arvavad need tibinad. Vikile veel: ära räägi, et ÜKSKI TÖÖANDJA ei respekteeri lastega emasid! Võin kinnitada, et kõik algab ikkagi vastastikusest austusest ja üksteisega arvestamisest. Sinu jutust kumab läbi mõisa köis... Mu riigiametnikuna töötav tuttav räägib alatasa, kuidas ta kõik oma ilu- ja jõusalongikülastused, poetretid jm ikka 9-17 teeb (kui üldse Eestis viibib, sest sageli lehvib hoopis eurosfäärides "kogemusi vahetamas"). Kogu selle lolluse ja luksuse maksab ikkagi kinni eraettevõtlus!