Artikkel oli teabeküllane ja mõnus lugeda. Siiski on paar pisiseika. 1. Eestikeelsetes ajalooalastes tekstides on tavaks nimetada Vana-Rooma ülisuure võimuga ainuvalitsejaid keisriteks, mitte imperaatoriteks. See tava on pärit küll saksa ajaloolastelt, kuid on asjakohasem ja üldistavam kui imperaatoriks tituleerimine, sest roomlastel enestel polnudki mõnda aega kindlat nimetust oma valitseja jaoks. Teatavasti Augustus ise eelistas ennast nimetada tagasihoidlikult princeps'iks (üks paljudest vabariigiaegsetest ametitest, mida ta endale võttis). Imperaatoritiitli said paljud väepealikud ka juba vabariigi ajal ja siis see ei tähendanud riigi valitsejat. Keisri titulatuuris oli „imperaator“ pelgalt üks komponent. 2. Vergilius sündis 15. oktoobril 70. aastal e.m.a. ehk teie terminites aastal -70. Küsimus: mis aastal oleks Vergilius saanud 70-aastaseks, kui ta oleks nii vanaks elanud? Lihtne aritmeetikatehe annab: -70+70=0. Seega justkui nullindal aastal. Kuid aastat järjenumbriga null ei ole olnud ega saagi olla. Aastale 1 e.m.a järgneb aasta 1 m.a.j. Neid eraldab omavahel ajaarvamise kokkuleppeline nullhetk, mis oli 31. detsembril 1. aastal e.m.a kell 24.00 ehk 1. jaanuaril 1. aastal m.a.j kell 0.00. Niisiis oleks Vergilius saanud 70-aastaseks 15. oktoobril 1. aastal m.a.j. Nüüd ei ole raske näha, et 2075-aasta juubelit tuleks tähistada alles 2006. aastal. Seega on kiirustatud seda aastapäeva tähistama aasta võrra varem kui õige oleks. Iseasi, kas 2075 üldse on mingi juubeliarv. Esko Vaap, Tallinn.