Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Mõtisklus naisteemadel mono- ja polügaamiliselt

MIILIMAI,      12. märts 2014

(Jaan Ossise kirjutise põhjal 5. märtsi Kesknädalas)
 

Elu on pidevas liikumises, seega kõik muutub. Endistel aegadel pühitseti rahvusvahelist naistepäeva, see oli ka riigipüha. Ja mäletatavasti oli Clara Zetkin too naisisik, kes Kominterni liikmena selle päeva tähistamiseks tõuke andis.


Vahepeal seoses taasiseseisvumisega ei tähistatud üldse naistepäeva - see oli sotsialistlikuks igandiks muutunud. Kõik rabasid sel päeval ikka tööd teha ja lilli ei kingitud.


Nüüd on hakatud tasapisi jälle naistepäeva pühitsema ja on esitatud isegi uusi taotlusi, et see päev jälle riigipühaks arvataks. Kuid elu on ju muutunud, nagu alguses öeldud.


Millist sisu võiks siis tänapäeval anda naistepäevale, mida rõhutada? See on küsimus, mille üle tasub pead murda. Sest kõigepealt on nimetatud kirjutise autori sule läbi naise armastus kuulutatud mitte kuigi kalliks asjaks, mida ju raha eest osta saab, ja seega ka see tunne, mida sõnadesse ümber saab panna, pole kuigi suur. Autor küll teeb väikese möönduse, et luuletajad ja heliloominguga tegelejad ehk võivad seda tunnet hinnata varjunditerohkemalt. Aga edasi on artiklis võetud inimestelt üldse ära lootusrikka armastuse võimalus, sest on kuulutatud, et tavaliselt lõpeb armastus abieluga, mis on kõige halvem monogaamiline kooseluvorm. Olles jõudnud selle lootusetuse tunde äratundmisele, asub autor siiski naistele ka lootust andma - ja selleks lootusekiireks on polügaamia Aafrika-päraselt, s.o. suur meesperemehega naishaarem, kus kõige ˇuuemˇ naine saab teiste naiste põlatuimate tööde tegijaks. Kui selline võimalus ei peaks kõigile naisisikutele huvi ja lõbu pakkuma, siis edastaksin teavet, et näiteks Kesk-Aasias on juba levinud haaremid, kus üks naine, kellel suur majapidamine, võtab enda juurde tööle (koos meeldivate kohustuste jagamisega) ka mitmeid mehi, kel muidu tööd või elukohta pole.


Nii oleme jõudnud igakülgse võrdõiguslikkuseni, ja elu oma mitmekesisuses võibki jälle tunduda ilusana.

Ainuke küsimus jääb, et millega sellisel polügaamsel ajastul sisustada Naistepäeva ja anda lootust Sõnajalaõie otsijaile...


Millimai



Viimati muudetud: 12.03.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail