2016. aastal võib alata Hiina ajastu

IMF-i analüüsis arvestatakse raha reaalset ostujõudu, kasutades ostujõupariteeti (PPP), mis väljendab valuuta tegelikku ostujõudu, erinedes ametlikust valuuta vahetuskursist.

PPP alusel kasvab Hiina majandus tänavuse 11,2 triljoni dollari pealt 2016. aastaks 19 triljoni dollarini. USA majandus kasvab sama ajaga 15,2 triljonilt dollarilt 18,8 triljonini. Sellega väheneks USA osakaal maailmamajanduses 17,7 protsendini, kuid Hiina oma tõuseks 18 protsendini ja kasvaks edasi.

See kõik ei tule hea uudisena USA-le, kus poliitikud võitlevad eelarveprobleemidega. Hiljuti teatas reitinguagentuur Standard & Poor's, et võib kärpida USA aastaid "kuulikindlana" olnud AAA-reitingut, sest Obama administratsioon ja vabariiklased ei pruugi saavutada piisavat edu eelarve kärpimisel.

Hiinlased naeravad USA üle

USA välisvõla suurim hoidja on Hiina - 3 triljoni dollari väärtuses. Dollari üheks peamiseks ostjaks viimastel aastatel on olnud Hiina, ja see on toetanud dollarit. Kui USA ei hakka oma defitsiiti täie tõsidusega suhtuma, võib Hiina loobuda tema võlast. USA dollarist sai maailma reservvaluuta, kuna see riik oli maailma suurim tööstustoodangu tootja ning dollar oli tagatud kullaga. USA presidendi Richard Nixoni otsus 1970. aastatel loobuda dollari tagamisest kullaga ja töökohtade suundumine Itta, eriti Hiinasse, on tegelikult võtnud juba praegu ära põhjuse kasutada dollarit rahvusvahelises kaubanduses reservvaluutana. Hiina ongi juba astunud mitmeid samme, et jüaanist saaks uus maailma reservvaluuta.

Tänavu aprillis ületas hõbeda hind 31 aastat püsinud rekordi. Kiireneva inflatsiooni eest kaitset otsivad investorid ja odavnev dollar on viinud hõbeda hinna seega kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Mitmed majanduseksperdid on avaldanud arvamust, et hõbeda ja ka kulla pöörase hinnaralli taga on tegelikult hiinlased, kes dollarit mitte usaldades on asunud oma varasid paigutama väärismetallidesse. Hiina riik on korduvalt kutsunud televisioonis üles hiinlasi hõbedat ostma.

You Tube'is on võimalik vaadata 2009. aastast pärit videolõiku, kus USA rahandusminister Timothy Geithner peab loengut Hiina üliõpilastele, rääkides dollari tugevusest ja usaldusväärsusest, pärast mida terve saalitäis muidu vaoshoituse poolest tuntud hiinlasi spontaanselt suure häälega naerma puhkeb. Klippi vaadates tekkis siinkirjutajal küsimus: mida teavad hiinlased USA majanduse kohta sellist, mida meile seni räägitud ei ole?

Föderaalreserv ostab ise USA võlakirju

Halvad uudised USA jaoks aga ei ole lõppenud. Reuters kirjutas hiljuti, et Hiina, Venemaa, Brasiilia, India ja Lõuna-Aafrika on sõlminud  lepingu, millega loobuvad omavahelistes laenutehingutes valuutana USA dollari kasutamisest. Nad kasutavad omavahelistes krediiditehingutes selle asemel edaspidi üksteise valuutasid. India esindaja teatas, et see kokkulepe pole USA-vastane samm. Kuid samas on ju selge, et USA mõju vähendab see otsus märgatavalt.

Niisugused arengud heidavad kõik suurt varju USA võlakirjaturule. Missugust usaldust on sellistes tingimustes võimalik USA-l maailmale müüa? Erasektor ongi juba olulisel määral loobunud USA võlakirjade ostmisest. Kui 2008. aasta majanduskriisi ajal krabasid paanikasse sattunud inimesed USA võlakirju, siis nüüd ostetakse eelkõige väärismetalle.

Jaapan on Hiina järel suuruselt teine USA võlakirjade hoidja. Hiljutise tsunami tõttu on Jaapan aga asunud hoogsalt USA võlakirju müüma.  Olukord peab ikka olema väga hull, sest USA võlakirju on nüüd asunud suurel määral ostma USA Föderaalreserv ehk keskpank ise. Mitmete analüütikute arvates võrdub see piltlikult olukorraga, kus inimene pannakse elustamisaparaatide alla kuna tema organism pole võimeline enam iseseisvalt toime tulema.

Wall Streeti esipettur Bernard Madoff ütles intervjuus New York Times'i nädalavahetuse-ajakirjale, et pärast hiljutist finantskriisi seaduses sätestatud reformid on naeruväärsed. „Kogu uus seadusandlus on nali," ütles Madoff ajakirjale antud telefoniintervjuus, kus ta tõi välja oma põlguse finantssektori ja süsteemi regulaatorite vastu.

Kesknädala soovitus oma lugejatele: ärge uskuge Eesti valitsuskoalitsiooni lubadusi Eesti majanduse kiirest tervenemisest, inflatsiooni vähenemisest ja hindade normaliseerumisest. Kuna Eesti majandus on tänu Mart Laarile ja Andrus Ansipile üks maailma avatumaid ja liberaalsemaid, tähendab see seda, et kui peaks realiseeruma süngemad prognoosid USA majanduse suhtes, on Eesti majandus jälle kiiresti käpuli. Ja siis pole mõtet Eestit taas tabanud hädades süüdistada USA-d,  vaid pigem meie oma riigi väga haavatavat majandusmudelit.

INDREK VEISERIK

Jaga |