Töötajate register töötaja vaatenurgast

 Laias plaanis võib seadusemuudatuse kohta öelda, et selle eesmärk oli ja on vähendada ümbrikupalkade maksmist. Näiteks, kui maksuametnik läheb tööplatsil olevaid töötajaid kontrollima, peavad kõik seal asuvad töötajad olema registreeritud töötajate registris – põhjusel, et töötajate registrisse kandmine peab olema ära tehtud enne faktilist tööle asumist.

Töötamise registris

luuakse eraldi tööd tegeva isiku vaade, mille kaudu siis töötajal on võimalik tutvuda kõikide tema töötamist puudutavate andmetega. See on oluline edasiminek võrreldes varasema süsteemiga. Sel moel saab inimene lähima arvuti tagant kontrollida enda kohta käivat infot. Isikud saavad teadlikumaks nende kohta käivatest andmetest, mis on aluseks sotsiaalkindlustuskaitse tekkimisel. Nii saab tööd tegev isik uue süsteemi kohaselt kontrollida, kas tema töötamine on nõuetekohaselt registreeritud, kas talle tehtud väljamaksed on deklareeritud ning arvestatud ja kinnipeetud maksud tasutud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele.

 Sotsiaalseteks tagatisteks on eeskätt haigekassas kindlustatuse kehtivus ja töötuskindluse olemasolu töötukassas.

 Töötamise register annab aluse maksuhaldurile väita, kas inimene töötab või ei tööta ametlikult. Juhul kui tööplatsil ollakse registreeringuta, on eeldatavalt tegu maksudest kõrvalehiilimisega. Registrisse kandmine annab ka riigile õiguse nõuda tööandjalt makse töötaja pealt.

Töötajal on kasulik teada,

et lisaks kohtule või töövaidluskomisjonile on tal võimalik nüüd lasta tuvastada enda töötamise fakti ka maksuhalduril (n-ö vastutaval töötlejal). Seega on töötajal tekkinud lisavõimalus oma õiguste kaitseks.

 Töötaja kasuks see muudatus aga ei tööta sama hästi nagu maksuhalduri osas. Töötaja ei saa väita, et kuna ta on registrisse kantud, siis on tal ka automaatselt töösuhe.

 Töötamise registreerimine töötamise registris ei anna ka õiguslikku alust töötamiseks, milleks on ka registreerimiskohustuse rakendumise järgselt poolte kokkulepe töölepingu või muu lepingu näol.

 Teisisõnu, tööd tegeval isikul ei ole õigust töötamise registri kande alusel nõuda töö võimaldamist. Sellest tulenevalt ei sekku riik tööandja ja töötaja omavahelistesse suhetesse, kuivõrd tööd võimaldav ja tööd tegev isik on vabad otsustama, kas, millal ja millistel alustel nendevaheline töötamise aluseks olev õigussuhe tekib, ning riik sekkub siin alles pärast nimetatud õigussuhte tekkimist.

Nii võib tekkida olukord,

kus riik ühelt poolt saab hinnata suhtes riik vs tööandja, et tegu on töötajaga, ja nõuda maksude tasumist. Teisalt võib riik anda hinnangu, et suhtes tööandja vs töötaja ei ole tegu töösuhtega. Sedasi vähemalt esialgu tundub, et riik on ennast seadnud inimesest kõrgemale, pannes enda huvid oma kodanike huvidest kõrgemaks, mis demokraatliku õigusriigi mudelisse eriti ei sobi, kuid siin ilmselt näitab praktika, mis saama hakkab.

 Riik on lahenduseks välja pakkunud tööd andvale isikule eelteavitussüsteemi, kus saab näiteks SMS-i kaudu teavitada töötajate registrit, ja kui siiski töölepingut ei sõlmita, on viie päeva jooksul võimalus ümber mõelda, nii et makse ei pea vahepeal tasuma. Kui teavitus jääb peale seda, tuleb töötaja pealt maksud maksta, kuni avalduse tegemiseni töötaja kustutamiseks töötajate registrist.

 ASLAN LIIVAK

OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli

Jaga |