Kadri Simson: Maksutõusud on poliitiline valik

Tegelikkuses tegutseb tänane Andrus Ansipi vähemusvalitsus ilma tegevuskavata ning suuresti äkkotsuste ajel. Kolmel korral on sel aastal eelarvet kärbitud, ning iga kord püütud teha seda suurema või väiksema salastatuse varjus.

Eesti majandusprognooside kerglus

Aasta tagasi arutas Riigikogu valitsuses ette valmistatud 2009. aasta eelarvet. Peaminister Ansip vandus, et tegemist on tasakaalus eelarvega, kuigi eelarve tulupoolel arvestati 2,6-protsendise majanduskasvuga. Tegelikult oli Eesti juba aasta tagasi langenud ühena esimestest majanduslangusesse ning sellise eelarve vastuvõtmine meenutas olukorda, kus ilmateade ennustaks homseks nii muuseas 20 soojakraadi. Ilm on Eestis ikka olnud muutlik ja raskesti ennustatav, kuid vaevalt te siis keset detsembrihallust kerges suveriides õue tõttaksite.

Kuid majandusprognooside valdkonnas lubas Eesti valitsus endale täpselt sellist kerglust. Ja selle valevandumise tagajärjel hakati eelarvet kärpima juba aasta esimestel kuudel.

20. veebruaril toimus Riigikogus oluline hääletus - Vabariigi Valitsuse usaldushääletus. Valitsusele toetushääle andnud isamaalased, reformistid ja sotsid ei hääletanud aga vaid seda, kas nad valitsust usaldavad. Usalduse kriteeriumiks sai 19 seaduse muutmine. Muu hulgas võeti ära osa omavalitsuste tulubaasist. Kuna seadused ei luba riigil linnade ja valdade tulumaksuosa kärpida ilma ülesannete vähendamiseta, siis muudeti koolieelsete lasteasutuste seadust (omavalitsus ei pea vastutama lasteaedade eest senises mahus) ning spordiseadust (linnad ja vallad ei ole enam kohustatud toetama noortesporti). Need olid alatud kärped, sest ükski linnapea või vallavanem ei saa jätta keset eelarveaastat oma lapsi ja noori toetuseta. Usaldushääletus valiti selle kõige läbiviimiseks aga seetõttu, et nii ei saanud opositsioon teha muudatusettepanekuid.

President hoiatas

Neli päeva hiljem, vabariigi aastapäeva kõnes, peatus president Toomas Hendrik Ilves eelarvel ning hoiatas, et valitsuse vajadus teha kiireid otsuseid ei tohiks vabastada vastutusest säilitada demokraatlikku parlamentaarset riigikorda.

President eeldas, et veebruarikuine kärpimine jääb sel aastal ainsaks, ning manitses, et debatt ka valitsuse usaldushääletusse peidetud kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet. „See ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi. Seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks," ütles president.

Tegelikkuses lastelt ja omavalitsustelt ära võetud maksuraha suhtes enam mingit arutelu ei toimunud. See põlistati, ning kõik Keskerakonna fraktsiooni katsed järgmistes eelarvevaidlustes olukord taastada lükati Reformierakonna, IRL-i ja roheliste häältega tagasi.

Rängad kärped rahva arvel

Suvest saadik ongi valitsus teinud oma ränki kärpeid vaid tänu Roheliste erakonna toetusele. 2009. aasta teine  negatiivne eelarve võeti vastu mõni päev pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Sellega kaotati matusetoetused, kärbiti tasuta üliõpilaskohti, kaotati õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ja avalikus teenistuses, vähendati õpilaskodu-toetusi ja üliõpilaste õppetoetusi.

Paljude inimeste usaldus riigi vastu sai löögi, kui ootamatult peatati pensionimaksed teise sambasse. Inimeste tervisele annab aga veel valusama löögi otsus kolmel esimesel haiguspäeval haigusraha mitte maksta. See oli ka dokument, millega tõsteti käibemaksu 2%, suurendati kütuseaktsiisi, eriotstarbelise kütuse aktsiisi ja maagaasiaktsiisi. Maagaas on muuseas peamine toasooja-allikas -  selle aktsiisi tõsteti teise negatiivse lisaeelarvega 130%, lisaks kaotati senine käibemaksusoodustus.

Nii on toasoojale pandud maksude näol märkimisväärne lisakoormus, mis talviti toob kõigile inimestele suuremad küttearved. Kõik see sai võimalikuks vaid tänu roheliste toetushäältele. Vastu said rohelised teadmata sisu ja vormiga energiasäästuagentuuri jaoks 86 miljonit krooni. Seda agentuuri polnud olemas, kui raha eraldati, ja väljapakutud ülesandeid täitis juba KredEx.

Õpetajad sundpuhkusele

Kolmandat negatiivset eelarvet Riigikokku enam ei toodudki. Kuigi ka õiguskantsler Teder juhtis valitsuse tähelepanu, et eelarve kulude mahtu saab vähendada vaid läbi Riigikogus hääletamise, nimetas valitsus selle kärpe „liigendamiseks" ja toimetas asja kabinetivaikuses. Mida kärbiti? Seda teavad ehk kõige lähemalt õpetajad, kes kärpe tagajärjel mitmes linnas on koolivaheajal mõistetud tasuta sundpuhkusele.

Nüüd vaatame tulevale aastale ja näeme, et 2010. aasta eelarvesse on kirjutatud veel mitu maksutõusu, mida kramplikult püütakse võtta üksikjuhuna. Tavalisele inimesele on aga paratamatus, et valitsus on bensiini, toasooja ja elektri aktsiise tõstnud viimase kahe aasta jooksul juba kolm korda.

Seega oleme astumas 2010. aastasse, kus elektri, toasooja ning kütuste aktsiisi tõus on planeeritud 880 miljoni jagu enamaks aastatagusest tasemest. See raha ei laeku riigieelarvesse ei tea kust, vaid seda maksavad hinnatõusude kaudu tagasi kõik Eesti inimesed. Õiglasem oleks tõsta tulumaksu suurema sissetulekuga inimestel, sest neil on täna töö, mida tuhandetel enam ei ole. Kaudseid makse maksavad aga kõik.

Keskerakond päästis miljardi

Keskerakond seisab järjekindlalt selle eest, et eurole ülemineku eest ei pandaks maksma eeskätt väiksema sissetulekuga inimesi. Vaid meie kiire tegutsemine suvisel erakorralisel istungil hoidis ära edasise tulumaksu alandamise, mis oleks riigieelarvest ära viinud veel miljardi. Ning astmelise tulumaksu sisseviimine, millega sissetulek üle 25 000 krooni kuus maksustataks kõrgemalt, 33 protsendiga, oleks toonud eelarvesse selle summa, mille arvel saanuks kõik kütuse, elektri ja toasooja viimased hinnatõusud ära jätta.

Oleme teinud ka algatusi, et raskustes inimesi aidata. Nii töökohtade loomise kergendamiseks kui ka toimetulekutoetuste suurendamiseks. Kui Keskerakond valitsusest lahkuma sunniti, on viimase kahe aasta jooksul vaid makse tõstetud, samas aga vähendatud sotsiaaltoetusi. Peaminister on ju kuulus oma ütluse poolest, milles ta võrdles lastetoetuste maksmist „lennukilt raha külvamisega".

Peaminister Ansipi sõnu ei usu enam paljud. Tema lubadus tasakaalus eelarvest ja üle kaheprotsendisest majanduskasvust on asendunud lõputute kärbete ning Euroopa ühe suurema majanduslangusega. Tööpuuduse kasvu kiiruse poolest jääme maha vaid Lätist.

Põllumehed veel uskusid peaministri kodulehel leiduvas võimuliiduleppes kirjutatut, millega lubati põllumeeste konkurentsitingimuste võrdsustamiseks maksta riigieelarvest täiendavalt otsetoetusi vastavalt Euroopa Liiduga liitumise lepingus sätestatud maksimaalmääradele. Aga kui mehed kaks nädalat tagasi selle lubaduse täitmist Toompeale nõudma tulid, järgnes hoopis poliitiline karistusaktsioon ehk 150 miljoni krooni võrra tõsteti põlluharimises kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi.

Keskerakonna esindajad ei kavatse sellise suhtumisega leppida. Kasutame inimeste kaitseks kõiki parlamentaarseid vahendeid - just nii nagu president soovitas.

KADRI SIMSON, Riigikogu Keskfraktsiooni esimees

[fototekst]    KESKERAKONNA NOORED JUHTIVPOLIITIKUD: Nii Kadri Simson kui ka Jüri Ratas on oma viimastes esinemistes rõhutanud, et õiglasem oleks tõsta tulumaksu suurema sissetulekuga inimestel, sest neil on täna töö, mida tuhandetel enam ei ole. Loomulikult kaotaksid nad mõlemad sellest maksutõusust ka ise.

Jaga |