Roslagen – kas ainult Rootsimaa rand?!

JAAN NIIN,      14. juuli 2004


See Kesk-Rootsi rannikuala, mis Läänemere kaldal jääb Gävle ja Stockholmi vahele, kannab juba iidsest ajast Roslageni (hääldus: ruslagen) nime. Kuna see asub otse Ahvenamaa saarestikuga vastakuti, siis oli sealt normannidel ehk "põhjalameestel" (viikingitel ehk varjaagidel) hea ette võtta nii kauba- kui röövretki ida, kagu ja lõuna suunas läbi tulevaste Rusji ja Rossia alade, kuni Bütsantsi kreeklasteni välja. Uurides uuemat Venemaa ajalookirjandust, mida seal ametlikult ka keskkoolis lugeda soovitatakse, tekibki ettekujutlus, kuidas üks osa slaavlastest võis saada rahvuse nimeks russki (vene) rahvas ja riik Rusji ehk Rossia (Venemaa).

Juba VI–VIII sajandil oli tugeva ja energilise slaavi rahva paljunemine toimunud erilise hooga ja põhiosa iibest tõusnud suure arvu naisvangide toel. Rahvaste rände ajal liikus osa slaavlastest edasi põhja suunas, kus neid nimetati veneedideks (see sõna on tänini eesti keeles säilinud). Lõuna pool nimetati neid sklaviinideks ja idas antideks ehk poljaanideks.
Slaavlastele sai nuhtluseks naabrus russidega, kes olid rännakute järel jõudnud praeguse Austria alale. Vanagermaani päritolu russid ei olnud omaette rahvas, vaid purjetades ja sõudes veeteid kasutavad röövlid. Liikudes itta, hõivasid russid Kujaba (Kiiev), Arzania (Beloozero) ja Staraja Russa linnad. Nad sooritasid röövretki oma slaavlastest naabrite küladesse, kus mehed tapeti, varad rööviti ning naised ja lapsed viidi kaasa, et müüa orjadeks.
See ebavõrdne, närviline ja kauakestnud võitlus lõppes russide kasuks, kui võimule tuli Rjurik (rootsi k Rörik), kes oli "elukutselt" varjaag ehk palgasõdur ja päritolult russ. Tal olid sidemed Lõuna-Baltikumiga. Ta olevat käinud ka Taanis, frankide kuninga Karl II Paljaspea juures. Seejärel, aastal 862, läks Rjurik Novgorodi, kus sai kellegi Gostomõsli nimelise vanema abil võimule. Tema vastu alanud ülestõusu surus Rjurik maha ja allutas Novgorodi uuesti.
Tänaseks on ümber lükatud legend Rjuriku kahest vennast Sineusest ja Truvorist, mis tulenes vanavene kroonika sõnade ebaõigest mõistmisest: "Rjurik (Rjurik,) sine hus (tema sugulased) (ja) thru voring (druzhinnikud)."
Pärast võitu paigutas Rjurik oma druzhinnikud Irboskasse, pani sugulased elama Beloozerosse ja toetudes Laadoga asula varjaagidele, asus ise Novgorodi. Rjurik suri 879. aastal, jättes järele väikese poja Igori (skandinaaviapäraselt Ingvar), kes polnud võimeline valitsema. Võimu võttis väepealik "Helgi". Kuid see polnud üldse nimi, vaid skandinaavia juhtide tiitel, mis üheaegselt tähendas nii nõida kui väejuhti ja ta hakkas valitsema Olegi nime all. Juba 882. aastal läks ta koos varjaagide ja alaealise Igoriga Kiievisse, mille vallutas, tappes kavalusega sealse russide maleva juhi Askoldi ja slaavlaste juhi Diri. Loodud uus suur riik sai nimeks Kijevskaja Rusj (eesti k Kiievi Venemaa).
Venemaa ajaloolased kirjutavad sellestki, et eestlased ja soomlased kasutavad isegi Švetsija (vene k Rootsi) kohta russidest (Roslagenist) tulenevat nimetust "Rotsti" (tegelikult Rootsi ja Ruotsi), sest need rahvad puutusid venelastega esimestena kokku.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)