Nädala juubilar: paavst Benedictus XVI – 80

11. aprill 2007


Benedictus XVI ehk Joseph Alois Ratzinger sündis 16. aprillil 1927 ja valiti kardinalide poolt paavstiks 19. aprillil 2005, kolm päeva pärast seda, kui oli saanud 78-aastaseks. Kardinalid pidasid 78-aastast Ratzingeri täiesti kõlblikuks kirikupea-ametisse, seevastu aasta noorem Arnold Rüütel oli Eesti ajakirjanduse hinnangul riigipeaks lootusetult vana.

Joseph Alois Ratzingeri isa oli politseinik, ema aga kokk. Tal on vend Georg Ratzinger ja õde Maria Ratzinger. 1937. aastal konfirmeeris tulevase paavsti kardinal Faulhaber. Praeguse paavsti vanaonu Georg Ratzinger oli preester ja Riigipäeva liige. Isa suhtus kriitiliselt natsionaalsotsialistlikusse parteisse ja läks seetõttu teenistusest erru.

1941 pidi Joseph Ratzinger astuma Hitlerjugendisse. Samal ajal hukkasid natsid ühe tema sugulase, kel oli Downi sündroom.

Hiljem visati Ratzinger Hitlerjugendist välja, sest ta õppis religiooni. Iisraeli ajaleht Jerusalem Post avaldas Ratzingeri kaitsva artikli, milles kolumnist Sam Ser leidis, et kui Ratzinger pooldanuks natse, oleks see tulnud viimase 60 aastaga välja. "Ometigi ilmutas Ratzinger kogu aja jooksul, mil ta kiriku heaks töötas, oma suurt panust juutide ja katoliiklaste vahelistesse suhetesse," kirjutas Ser.

Ratzinger etendas Usudoktriini Kongregatsiooni juhina olulist rolli Vatikani ja paavst Johannes Paulus II äraleppimisel juutidega, valmistades ise ette dokumendi "Mälestus ja lepitus", milles roomakatoliku kirik tunnistas juutide halba kohtlemist sajandite vältel.

1943 teenis Ratzinger lennuväe abiteenistuses Müncheni lähedal Ludwigsfeldis asuvate BMW tehaste kaitsmisel. Sealt saadeti ta hiljem Gilchingisse, kus oli hävituslennukite baasis sidetöödel. 10. septembrist 20. novembrini 1944 püstitas Ratzinger Ungari piiri ääres tankitõkkeid Punaarmee pealetungi vastu.

Detsembris 1944 mobiliseeriti ta sõjaväkke ja saadeti esmalt õppusteleTraunsteini. Terviseprobleemide tõttu ei osalenud Ratzinger õppustel; teda ei saadetud ka rindele, vaid ta teenis mitmetes toimkondades. Aprillis või mais 1945 põgenes Ratzinger väeosast ja saabus koju, kust ta taheti taas sõjaväkke võtta. Pärast Saksamaa okupeerimist vangistati Ratzinger liitlasvägede poolt ja teda peeti 19. juunini 1945 USA hallatavas sõjavangilaagris Ulmi lähedal.

Joseph Ratzinger asus 1945 õppima Freisingi vaimulikus seminaris,1950 sai diakoniks ja järgmisel aastal ordineeriti preestriks.

Ta asus õppima Müncheni vaimulikus seminaris ning seejärel õppis Müncheni ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. 11. juulil 1953 sai teoloogiadoktoriks., 21. veebruaril 1957 Müncheni ülikooli professoriks.

Aastast 1977 tõusis Joseph Ratzinger kardinaliks. Sellena oli ta üks paavst Johannes Paulus II lähemaid kaastöölisi ja mõjukamaid isikuid Vatikanis.

Esimene sakslasest paavst pärast 11. sajandit on pikka aega olnud Vatikani traditsioonide valvaja. Ta teenis alates 1981. aastast Johannes Paulus II Usudoktriini Kongregatsiooni juhina. Sel ametikohal distsiplineeris ta kirikudissidente ja hoidis kõrgel kiriku traditsioonilisi väärtusi.

Traditsioonide valvajana distsiplineeris Ratzinger Ladina-Ameerika liberaalse teoloogia esindajaid ning mõistis hukka homoseksuaalsuse ja geiabielud.

Benedictus XVI räägib saksa, itaalia, inglise, prantsuse, portugali ja ladina keelt. Ta mängib klaverit ning tema lemmikheliloojad on Mozart ja Beethoven. Kui kirikupeaks saanu 30. aprillil 2005 kolis Vatikani, lasi ta sinna tuua klaveri. Paavsti lemmikloomadeks on kassid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)