Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Hoiame loodust ka koduaias

VÄINO PÄRNPUU,      25. juuli 2012

Käisin külas oma tuttaval, kes elab Tallinna äärelinnas. Sinna pole veel jõudnud kinnisvaraärimehed ja nii on loodus seal puutumata. Majad on ehitatud puude vahele nii, et mõni puu toetub vastu katuseserva, peaasi et mitte maha võtta elujõulisi puid. Ning loodust püüab ta säilitada, nagu see oli aastakümneid tagasi. Muru ei niideta rohkem kui vaja liikumiseks. Seega kasvab aias rikkalik kollektsioon mitmesuguseid taimi. Kevadel õitsevad piibelehed, sinililled, on metsmaasikaid ja mustikapõõsaid, kasvab sõnajalgu, veriurmad, ülased, ära-unusta-mind-lilled, raudrohi ja teelehed, võililled, margareetad.

Aia ääres on kõrged seitsmevägilased ja vaarikad, mis annavad tuntavat saaki. Muidugi lendab ringi metsmesilasi, kimalasi. Aias on vana kuur majapidamistarvetega ja lauavirn ehituseks. Et vanas kuuris on palju unkaaluseid ja lauavirnas on laudade vahed küllalt suured, siis on sinna pesa teinud mitmed linnud nagu rästad, kärbsenäpid ja tihased. Neil on seal julge pesitseda, sest hoovi valvab hundikoer, kes peletab hulkuvad kassid eemale. Kevaditi rõkkab aed linnulaulust. Aias on väike lehtla, kus omanik joob hommikukohvi linnulaulu saatel.

Vaatasin ka ühte teise aeda, kus elab edukas ärimees. Tema aias ei ole sellist rohelust, sest igal nädalal käib ta muruniidukiga aia üle, nii et muru kolletab. Tal on mõned lillepeenrad, kaks kassi ja koer, kes kõik on kastreeritud. Linde tema aias ei ole, sest kassid peavad igavuse pärast linnujahti. Lapsed ei saa liivakastis mängida, sest kassid on selle ära reostanud. Kassid käivad ka lillepeenardel oma vajadusi rahuldamas ning pooled lilled on hukkunud. Kuid see-eest peetakse aias uhkeid grilliõhtuid, sest eestlased on ju grillirahvas. Hommikuti lendavad aias ainsad laululinnud, varesed, kes käivad grillimisjäänuseid nautimas. Hakkasin vaagima, milline aed on loodusesõbralikum.

Me säilitame terve metsatuka, kui seal pesitseb mõni lendorav või haruldane linnuliik. Ka haruldaste taimede jaoks jätame kaitsealad. Miks me siis muudame koduaia grillijate jaoks tühermaaks. Maja ümber võib olla ka ürgset loodust, kus saavad laululinnud pesitseda ja ka oravate jaoks võib olla mõni pesakast. Kuid rafineeritud ärimehele on aed vajalik vaid sõpradega joomingute korraldamiseks. Samas pole lastel erilist tegevusvabadust. Kiik ja kummibassein ei rahulda kooliealisi lapsi, kes tahavad ise ka midagi meisterdada. Aga kus sa meisterdad, kui aias on kuur vaid puude ja muruniiduki jaoks? Seega hakkavad noorukid otsima endale meelepärast tegevust kampades müügikeskuste juures. Seal jõutakse varsti narkootikumide ja alkoholini. Juba kümneaastased lapsed tarvitavad nii alkoholi kui ka narkootikume. Reklaamitakse ju alkoholi tarbimist igati. Ekraanil näidatakse kangelast, kes ajab pea kuklasse ja joob ühe sõõmuga õllepurgi tühjaks. Täpselt sellises poosis joovad noored õlut ja viskavad tühja purgi kauges kaares tänava äärde.

Kui oleks koduaias võimalus tegeleda tehnikaga, meisterdada, sportida, siis ei hakkaks keegi alkoholi tarbima. Ehitusseadust tuleks täiendada, et oleks võimalik aeda püstitada mõned abihooned ja garaaž, kus oleks väike töökoda. Praegu lubatakse vaid ühte abihoonet, kuid see pannakse kütust ja majapidamisriistu täis ning meisterdamiseks seal ruumi pole. Kas meie elustandardi tipp on tõesti vaid grillimispeod alkoholiga, kus noored varakult õpivad seda tarbima. Kas me ei peaks rohkem tähelepanu suunama looduse säilitamisele? Igal aastal sureb välja maakeral mitu tuhat taime ja loomaliiki, sest suurtootmise tõttu hävitatakse hiiglaslikud metsamassiivid. Looduse hoidmine peaks algama kodust. Miks peavad meie kodud olema paljaks pügatud maalapid?

Noored ei tea, mis on raudrohi ja teeleht, millega võib väikseid haavu ravida. Nad ei tea, et piibeleht ja ülased on mürgised, et võilill on nii ravimtaim kui ka salatina maitsev. Kõrvenõgesest saab head vitamiinirikast suppi. Vereurmarohuga ravitakse paljusid haigusi. Milleks kulutada raha kallite ravimite peale, kui oma koduaiast võib leida ravimtaimi...

 

Väino Pärnpuu

 



Viimati muudetud: 25.07.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail