Väino Pärnpuu lugejakirja ei saa ma lõpuni lugeda, sest see on täielikus vastuolus sellise tegelikkusega, mida mina endalt ja teistelt nõuaksin. Olin 45 aastat jahimees ja kalamees ning väga armastan loodust. Seda on meie esibanemad, vanemad ja meie pere alati armastanud. Maia ümber on põhja pool kuusehekk, lõuna pool suured kased kuldnokapuuridega. Palju rohuaias elupuid ja lilli jne. Ümber marja- ja peenraaua on piirdeaed. Kanadelehanedele, partidele oli eraldi aed jne. Olude sunnil müüsime oma talu nõuka ajal maha. Nüüd 20 aastat hiljem käisime oma elukohta vaatamas. Nutt kippus kurku. Majaümber vohas naat ja nõges. Kõik lillepeenrad ja isegi püsililled (Pujengid, nartsissid, tulbid jne) olid kabunud. Aias marjapõõsaste ja õunapuude ( neid oli palju) asemel lokkas lepavõsa, naadid ja nõgesed. Mitte ühtegi lille ega peenart. Mitte kusagil ei olnud muru niidetus, see oli põlvekõrgune hein. Puukuuri seinad olid kütteks läinud, suur laut küüni ja kuuriga oli lagunenud ja kasutati kütteks seinu ja talasid. Majas elas noor naine sülelapsega, mees töötas hauakaevajana. Kohutav, kuusehekk, mida hoolikalt kärpisime, oli kasvanud kohutavatesks puudeks, osa välja kuivanud ja asemele tungisid lepad, pajud ja kased. Pilt oli meie ilusast maakodust masendav. Kuna loomi, linde ega ka kassi ega koeragi polnud, siis kõikjal vohas kõrge puutumata hein. See oli käesoleva autori tõeline puutumatu loodus, kust me kiiresti põgenesime, jättes mälestusse oma lapsepõlve maakodust masendava mälestuse, mille vanaisa oli kunagi suurena koos kõrvalhoonetega rajanud suure töö ja vaevaga. Elu tegi oma korrektuure ja sinna polnud meil enam midagi parata.

No Kesknädal kannatab juba lugejakirjade kriisi all, kui selliseid lollusi kirjutab. Ma võiksin Jaagu kommentaaridele veel palju koduümbuse eest hoolitsemata jätmisega tekkivatest korralagedustest, aga mõttetu on sellisel teemal üldse sõna võtta. Kodu korda, koduaias peavad kasvama mitte maja katuseid lõhkuvad metsikud puud vaid omaistutatud vilja- ja ilupuud, põõsad.

Vaadake, Väino Pärnpuu, mina niidan ka korra nädalas muru ... või tegelikult nii tihti kui vaja on. Trepi ees hüplevad linavästrikud ja ohakalinnud, pääsukesed teevad räästa alla pesa, toonekured jalutavad õues ringi usse ja konni otsides, mitu pardiperet elavad tiigi peal, vahetevahel peatud luik, haigur jahib saaki, konni on rohkem liike kui kaks. Kevadeti laksutab ööbik kõrvulukustavalt, suvel krooksuvad konnad ja rukkirääk laulab oma laulu. Tirtsud saevad rohuviilulit. Jänesed silkavad aias ringi, kitsed jalutavad. Aias on viljapuud ja marjapõõsad. Peenramaal kõrguvad köögiviljad.
Lapsed jooksevad ringi. Leiavad endale tegevust, pole probleemi.
Ja teate, ma pean ka grillipidusid. Vahel üsna lärmakaid.
Ja üks ei sega teist.
Ärge vinguge ometi, herr Pärnpuu.

Kas sa ikka need kuused ja männipuud ikka loodust puutumata alles jätsid, mis maja katust lõhkuma hakkasid. Loodan, et lõhkusid elumaja selle kohapealt maha, et mitte segada looduslike puude kasvamist.Muru niitsid ikka ainult sealt, kus käigurajad läksid. Kas nõgesepõõsastele ka toed panid, et padukatega maha ei langeks.

Aitäh muretsemast, aga kõik on kõige paremas korras.

Väino Pärnpuu jutus on IVA, mida igamees pole suuteline leidma.

Eks linnas käib kõik rafineeritud etiketi järgi. Aed olgu sile nagu jalgpalliväljak. Mõni ärimees kataks aia heameelega asfaldiga, et poleks seda muru niitmist ja kevadel ning sügisel poleks vaja autoga pori sees sõita ning saab kuiva jalaga otse tuppa. Olen näinud mõndagi hoovi, mis on kaetud kiviparketiga, sest linnas nõutakse, et aias poleks ühtegi rohuliblet kõrgemat kui 5cm. Aias olgu lillepeenrad välismaiste lilledega, et naabrid kadestaks. Sellises aias ei saa lapsed isegi palli mängida, sest äkki satub pall lillepeenrasse. Nii jääbki aed ainult naabritele näitamiseks grillipidude ajal. Sellist aeda võivad küll ainult kuningad pidada, ei ole see laste ega noortesõbralik.

Tubli talumees, Nüüd meeldid Väinole väga kui kõik korras on ja nii tegid, nagu siin keegi lootis, et jätsid looduslikud puud kasvama ja lõhkusid selle osa majaseinast maha, mis segas puude kasvamist. Sa näikse üsna nutikas olema ja sind vist loomad ja linnud armasyavad, kui niimoodi õues jalutavad. Oled nende vastu sõbralik. Ehk lõpuks muutud inimeste vastugi sõbralikumaks ja austad nende suurt võitlust ja armastad meie olulisemaid 1988.a. iseseisvuse saavutamise juhte, kelle nimi kõlas positiivse kangelasena üle kogu Euroopa. Nüüd on nende vaenlastel õnnestunud oma poole meelitada sinusuguseid eksinuid, kes ajaloost näikse niipalju teadvat kui siga pühapäevasest oäevast. Vaata kodus rohkem om alinavästrikke ukse ees ja unusta inimestevastane vaen ja vihkamine, eriti nende vastu, kellest sa näikse küll mitte midagi teadvat. Aga kui sa joodik või narkomaan oled, siis muidugi on asi lootusetu.

Siis kui koduaed on nagu golfiväljak ja lapsed tahavad omaette olemist, siis on nad tihti ise leidnud lahenduse ja mõne haralise puu otsa ehitanud mänguonni. On teada, et isegi mõni täiskasvanu on endale päris maja ehitanud haralise puu otsa. Ei lähe need lapsed kaubanduskeskustesse vaheldust otsima, neil on oma majaga palju tegemist. Lapsed peavad saama oma fantaasiat rakendada aga mitte istuma paljakspöetud murul kallite lilledega lillepeenra kõrval.

olen parajalt palju rinngisõjtt aga pole seni arusaand miks paljud oma muru ülttse pügavad . ise sellel ej käjj ega luba tejstelegi . lammbad situvad, penid situvad ja kraabivad jne . miss mõte on murul kuj seda ajnult vaadatakkse 'eemalt ?
saan aru kuj võjmustvõtavad mättad ja r'audrohi .
l'õunam'aades olen jusst p'uudustunnd mejje l'ooduslikust rohuvajbast . küll on säl savine ja kivine ja rohigi kujjv ning terav, sageli vajd tuttidena .
mälätan ässti 60'ndajd kuj saj sõjdetud suslaga Sonnda ja Avinurrmevahet . pisikeste vahepeattuste ilu pejttuski roheluses ja vajkkuses . tehhti vajd ejjna ja küülikutele rohhtu aga see oli ka kõjkk .
täjjästi tejsstsugune kate oli Lohusus . liiv lasi kassvada ajnult kelul ja männdidel . madalamal rohhtu oli aga s'eegi madal .
taluõued olid igatpidi korras, ej minngit murupügamist .

Väino Pärnpuu kirjutises ma ei leidnud midagi laiduväärset,vastupidi,manasin pildi silme ette ja kiitsin selle täiesti õigeks.Ise püüan oma maakodus ka seda järgida,omapoolsete täiustustega.Ma ei saa aru ,mida need jaagud-kriibud virisevad,mis neil viga,mul on tunne,nad ei lugenud seda sisukat lugu läbigi ,kukkusid kohe pläkutama.KN artikleid peab ju igati maha tegema ja nende autoreid halvustama.Jaagud-kriibud ,saage inimesteks,kui see veel võimalik on!

Siin on nii palju vastuolulist juttu, nii artikli autori kui kommijate poolt. See on ka selge, sest nad ei ole haljastuse spetsalistid ja neile võib andeks anda. Lühidalt ütlen nii, et kui on suur aed kusagil metsa servas, siis kui loodusega kooskõlastada aia mingi osa siis võibki loodulik olla, aga sellisel aiaosal on ka olemas teatud kriteeriumis. Üldiselt ikka ei sobi koduaeda see, nagu kirjutab aiaomanik Väino Pärnpuu, et terve aed kujutab endast rinnuni rohumaad ja pole isegi kohta kus lastel joosta, palli mängida või grillida õdusal soojal suveõhtul. See, et mõni rikkur on aia katnud asfaldiga pole õige ja see kui pole aias peale rinnuni rrohumaad, õigemini öelda niitmata heinamaad pole ammugi õige. See näitab, et inimesel pole ilumeelt ega huvi töö tegemise vastu oma koduaias. Iga aiaomanik ikka võiks mõelda nii, et kui aed võimaldab siis peaks seal olema iluaeda, tarbeaeda kus kas või maitserohelist ja mõnda ravimtaime kasvatada, mõni õunapuu ja marjapõõsas kus lapsed saavad sügisel midagi suhu pista.. Rinnuni rohus on peal putukate ja suvel esimesl poolel olevate põllulillede kuni sügiseni mitmesuguse muud ohud nagu puugid, rästikud ....
Kui on aed siis peab olema seal kord, niitma murusid, hooldama lillepeenraid, oleks tore kui seal oleks veesilm, lastele mängimise võimalused ja omal hea puhata. loodulik aeda on väga raske jkorras hoida ja väga nõudlik selle omanikule, kus asub, millne välja näeb ja kuidas seda hooldada. Kui seda ei tee on kurvad tagajärjed.
Olen oma elust töötanud üle 40 aasta haljastuses nii rajajana , hooldajana kui projekteerijana. Nüüd juba 50 aasta Tallinnas elades, masendab Tallinna linna heakord ja haljastus, linna mustus, hooldamatus ja korralagedus. Seda kõike vähemalt viimased 15 aastat, kus linn ei ole huvitatud linna rohealadest ja nende hooldamisest.

linna ja kodu rohelus on 2 ise assja . kodus ej kuulugi selle'alla p'eenrad l'illede ja 'aedviljaga, linnas pole j'ällä nood võjmalikutki . isegi kalmistutel kistakse istutatud tajjmed üles.
kõne'alla tuleb ikkagi murugaseottud jutt ehk rohuma .
minnakse 2 teed: maa jäättaksegi l'oodusliku rohu'alla võj künttakse maa murutarrbeks ümmber . viimane on välttimatu kuj maa on mättalik, tu.ttetäjjs ning sobiv nõgestele, takkjatele ja igasugustele lehht'ajjmedele . päälttpooltt nejd vällja ej saa .
kujj aga rohuma on juba l'ooduslikult korralik sis tuleks oma käppi küllgep'anna võjmalikult vähä . igasugune murukü.llv on juba tottrus ise'enesest .
igatahes peakks muru 'eesmärkk olema siisski selline et sääl ka käjjakse, mängitakkse ja tehakse muud p'ulli .

Enn Oja, sinu jutt võib olla õige ja asjalik, aga midagi ei saa aru. Ole hea ja kirjuta eesti keeles ja ära risusta eesti keelt. See ei tee au ühelegi eestlasele niimoodi rääkida.

Eks niisugune kiidulaul "puutumata loodusele" on näitamas kiidulaulu lauljate sovjetlikku loomust - eelkõige laiskust ja viitsimatust midagi teha. Maakodu enam vähem silmailu pakkuva aia korrashoid on üks põrgulikult palju aega ja vaeva nõudev tegevus.Kiini makodus on hooldatavat aeda umbes hektari ringis ning selle korrastamisele ja enam vähem korras hoidmisele läheb kevadel-suvel-sügisel kaks täistööpäeva nädalas. Ja need pole kolhoosniku tööpäevad vaid sellised kus oled õhtuks väsimusest ümber kukkumas.

Ning niisugune "puutumatu loodus" vaarikapõõsaste ja kurat teab millega võib pakkuda ilmailu vaid paar-kolm aastat. Edasi muutub see prügimäe sarnaseks padrikuks, kus rinnuni kulu ja hein segi paju,lepa ja kasevõsaga mis võib "silmailu", mille all peetakse tõenäoliselt silmas võimalust tühje õllepudeleid üle õla saata, vaid mõnele kolhoosnikunärule pakkuda. Ning hilisem jagusaamine sellest pasast võtab juba sedavõrd palju aega, vaeva ja raha et mine või lolliks.
Vahest eksin aga niipalju kui mina om teadliku elu vältel neid asju tähele olen pannud, pole niisugune "puutumatu looduse" jutt mitte midagi muud kui kiidulaul oma laiskusele, saamatusele ja viitsimatusele midagi teha.

Aga see teine äärmus mida ka artikli autor mainib on ka väheke absurdne. Mõni linnavurle mängib om maakodus sõna otseses mõttes lolli: muru pöetakse nii madalaks et varsti ei kasva tolmaval pinnasel peale sambla enam miskit....viimasel ajal on poodidesse ilmunud müügile isegi konnapeletusmürgid....et linnamees peale grillpidu ja hommikuni kestva neegrite tam tam tammmuusikast ikkagi korralikult välja saaks magada ja nii edasi....

Tore! See lugu koos paha- ja heatahtlike kommentaaridega toimib nagu kunagine "eesrindlike kogemuste kool". Ajakirjandus võib ju ka olla omamoodi "elu õpik"

kiin sa ajad jaburat jutu, et tolmaval pinnal ei kasva muud kui ainultsammal. sammal ikka kasvab seal kus on palju niiskust ja varjulistes kohtades. Muru peab niitma nii tihti kui vaja, aga kõrguseks peab ikka jääma 5-7 sm, mitte nii kõrge nagu võeti Tallinnas vastu seaduse, kus ei tohi olla kõrgem kui 15 sm ja miinimum polnud märgitud kuid oleks vajalik võhikutele seda teada. vaata konnapeletusmürke ei ole olemas, kust see luulu on võetud. Enamus konni, kui mitte kõik on looduse kaitse all.

Ma näen, et ei ole süvenetud artikli sisusse. Kaldutakse kohe äärmustesse. Räägiti ikka seda, et muru niidetakse vastavalt liikumisvajadustele, kindlasti on seal ruumi ka latele mängimiseks ja ka grillipidudeks. Kuid aia ääred ei pruugi olla paljad ja ka põõsaste vahel võibolla rohi niitmata. Küsimus on selles kas me tahame aiast teha paljakspügatud tallermaa või jätame alles ka midagi looduslikku. Paistab, et mõnel on kujutlus ideaalsest aiast kui tallermaast. Seda viljeleb ka nn.aiandusspetsialist. Peaks hakkama natuke teistmoodi suhtuma oma aeda. Olin väiksena maal, talus. Ei olnud siis mingeid muruniidukeid, kuid hoovi niideti vikatiga vajaduse järgi. Maja ees olid ka lillepeenrad ja köögivilja- ning viljapuuaed oli hooldatud. Maja ja abihoonete vahel käis pidev liikumine hobuvankritega ning seepärast ei kasvanud seal eriti midagi peale teelehtede ja raudrohu ning kummeli. Mahlakamad taimed nagu malts ei hakanud seal kunagi kasvama. Aga heinamaal oli hea joosta kõrge rohu sees ja kuidas veel lõhnas kuivatatud hein. Ei niida keegi heinamaad 5 cm kõrguseks iga nädal. Niimoodi ei tea lapsed taimedest midagi, neile on taimed ainult muru. Koduaias peaks olema nii muru kui ka niitmata taimi. Võsa tuleb muidugi eemaldada. Kõik peab olema harmooniline.