Küsime julgelt ja otse: mida rahvas pagulastest arvab?

Niimoodi me otsustasime 28. juunil 1992, kui rahvahääletusel kinnitasime oma põhiseaduse.

 Kahjuks on see põhimõte aina enam ja enam löögi all. Pidevalt sünnivad Euroopa Komisjoni algatusel seadusandlikud ettepanekud, mis võtavad ära natukese meie iseseisvust oma asjade üle otsustamisel.

 Euroopa Komisjon ei ole muidugi demokraatlikult valitud organisatsioon. Selle liikmeid nimetavad Euroopa riikide eliidid ja Komisjon teeb tööd eelkõige nende eliitide huvidest lähtuvalt. Niiviisi anname rahva võimu ja iseseisvust vaikselt ära Euroopa eliidile, kes ei pea rahvale aru andma ega rahva ees vastutama. Niiviisi saab meie põhiseadus iga päev lööke.

 Euroopa pagulaskriis on siin üheks näiteks. Tänased pagulasvood said alguse lääneriikide hoolimatust poliitikast, mille tagajärjel Liibüa ja Süüria koost lagunesid. Lisaks pagulastele kasutavad segadust ära nii tavalised tööimmigrandid kui ka inimkaubitsejad, kes teiste õnnetuste pealt rikkaks saada tahavad.

 Selle asemel, et ühiselt asuda tööle rahu tagamise nimel, on Euroopa riikide eliidid praegu otsustanud, et “ah, eks siis paigutame need sissetulijad kuhugi ära”. Paigutamise hinna peab mõistagi kinni maksma rahvas, kellelt isegi nõusolekut ei küsita. Eliidid saavad lõpuks natukene kasu, sest suur sisserändajate hulk peab olema nõus igasuguse töö ja igasuguse palgaga ning võimaldab suurtel multinatsionaalsetel kompaniidel tööjõukulusid veelgi enam kokku hoida. Ka Eestile heidetakse juba ette, et meie palgad kasvavad liiga ruttu.

 Tegelikult on see anti-euroopalik poliitika. Euroopa riikide ühendus loodi kunagi just rahu nimel ning eesmärgiga, et üksteise iseseisvust ja heaolu tugevdada. Euroopa väärtused on alati olnud vabadus, vendlus ja võrdsus. Meil tuleb päästa nii Eesti kui ka Euroopa viimasel ajal tekkima hakanud autoritaarsete suundumuste eest.

 Esimese sammuna tuleb näidata, et riigitüüri juures olevad inimesed ei karda oma rahvast, vaid usaldavad teda. Eesti poliitilised küsimused tuleb lahendada Eestis. Meie ettepanek on korraldada juba sel aastal referendum, kus rahvas saab ütelda, kas selle, kui paljudele pagulastele me aastas oleme nõus peavarju andma, peab määrama Eesti parlament, mis vastutab Eesti rahva ees, või keegi teine. 

KESKMÕTE: Eesti poliitilised küsimused tuleb lahendada Eestis.

 OUDEKKI LOONE, Riigikogu liige

Jaga |