13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Lõpuks ta tuli - raamat Andrus Ansipist09. aprill 2014Märtsikuu viimasel päeval jõudis kauatehtud kaunikene raamat Andrus Ansipist esitluseni. Esialgu ühest autorist - tuntud ajakirjanikust Kadri Paasist - oli lõpusirgel saanud kaks - töökale Kadrile oli lisandunud uus särav täht ajakirjandustaevas Katariina Krjutškova. Esitlus toimus Viru Keskuse raamatupoes ja seal oli näha igasugu karvaseid ja sulelisi (põhiliselt tundusid olevat IRL-i omad), aga mitte ühtki reformierakondlast - kui välja arvata päevapoliitikast taandunud Ignar Fjuk, kes aga on taustainfoga enam kursis meediaväljaannete andmetel hoopis Krjutškova ekselukaaslane, nii et tal võis olla mitte niivõrd poliitiline, kuivõrd isiklik huvi. Hetkel, kui raamat „Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss" ilmus, oli peategelane just peaministri kohalt tagasi astunud ja lõpetamas karjääri ka Reformierakonna esimehena. Kuid poliitikast, nagu teame, ta ei lahku, olles võtmas suunda Euroopasse. See tähendab, et raamat ei jutusta üheksa aastat Eestit juhtinud peaministrist olevikus, vaid on rohkem kujunemislugu. Kesknädal ei nõustu Kaarel Kressaga 7. aprilli Eesti Päevalehes, kus retsensent arvab, et raamat on kiiruga kokku pandud - selle vastu kõneleb kasvõi meie oma ajaleht, kust leidsime esimesed ootusärevad kirjutised Ansipi-raamatu teoksiloleku kohta juba 6. aprilli 2011 ja 7. novembri 2012 Kesknädalatest. Seega on töötatud rohkem kui kolm aastat. Pigem võis asi seista eelkõige selle taga, et kuna Ansip, nagu me teame, ise koostööst keeldus, ei julgenud ka temaga seotud kaaslased autoritele oma mälestusi-iseloomustusi jagada. Samuti tundub olevat üks pika vinna põhjus rahapuudus kirjastamiseks. Kuid hästikujundatud 300 lehekülge on kõigele vaatamata valmis ja lugeja ees. Ja nagu teame, hallist ja isikupäratust kujust raamatut kirjutada ei ole võimalik, kui just suurelt ei valetata. Seda viimast Paas ja Krjutškova kindlasti ei tee, kuigi jämedavõitu üldistusi võib ju sealt leida. Kesknädal võtab pikema arvustuse ette ehk edaspidi - sest arvestades Ansipi sünniaastat 1956 ja raamatus kirjeldatu jõudmist tänasesse päeva, siis on vast isegi vastu autorite tahtmist välja kukkunud ühelt poolt päris tore ajastuülevaade (mida põnevat küll noor põlvkond sealt leida võiks?) ning teisalt lugeja uudishimu rahuldav isikulugu. Kuigi romaanini muidugi tegu ei küüni nagu mõni „Dorian Grey portree", väärib kiitust vaieldamatult mahukas töö, sihikindel tahe ja ka noorte meediadaamide missioon - kirjutada Eesti ajalukku järjekordne peaminister pärast raamatut Siim Kallasest „Peategelane" (autor Ester Šank) ja Edgar Savisaare mälestusteteosest „Peaminister". Ning nüüd siis on üsna uhke tunne panna kolmas riiulile eelnimetatute kõrvale, imestusega konstateerides, et ka uuel Eesti Vabariigil hakkab juba tekkima oma rida ajaloolisi isiksusi. Viimati muudetud: 09.04.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
