Vaba Baltikumi uus ühislaul

KÜLLO ARJAKAS,      01. september 2004




"Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa …", laulsid kolm rahvast taas koos. Eestikeelse osa esitas lauljatar Jaanika Sillamaa. 23. augusti õhtul, ajal, mil viisteist aastat tagasi leidis aset Eestimaa Rahvarinde, lätlaste Tautas Fronte ja leedulaste Sajudise korraldatud Balti kett, tähistati Riias seda suursündmust. Kontsert "Vaba Baltikumi laul" korraldati Riia kesklinnas Vabaduse samba juures.

Ürituse kandev osa kuulus enam kui paarikümnele parimale Riia koorile, kokku ligikaudu 1050 lauljat. Lauldi nii laulupidude kui lätlaste laulva revolutsiooni aegseid laule. Kahelt suurelt videoekraanilt aga näidati filmimontaazhi lähiminevikust: 1985. aastal kõlasid Riias veel uhkelt punaarmeelaste fanfaarid, selle peatas lätlaste mõtlik kellukeste helin. Siis meenutati Daugava hüdroelektrijaama küsimust, mis analoogiliselt meie fosforiidisõjaga äratas Lätis edumeelse ühiskonna.

Balti keti võimas meenutamine
Seejärel tuletati meelde 14. juunit 1987 – seega kaks kuud enne meie Hirvepargi sündmusi –, mil Riia kesklinnas leidis aset esimene suurem nõukogudevastane meeleavaldus. Läbi laulva revolutsiooni jõuti 1990. aastal Seimi maiotsuste juurde taastada Läti riiklus, verised sündmused Leedus ja Lätis 1991. aasta jaanuaris ning augustiputš. Kui näidati filmilõiku Lenini monumendi mahavõtmisest Riias, vallandus kuulajate-vaatajate seas spontaanne aplaus.
Enam kui poolteisetunnise kontserdi üheks kulminatsiooniks kujunes Balti keti meenutamine ning sedagi markeeriti mitme filmilõiguga. Jällegi kõlas kolmekeelne, 1989. aastal vaid paari nädalaga spetsiaalselt selleks ürituseks loodud laul "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa …", kusjuures eestikeelset osa laulis nüüd Riias lauljatar Jaanika Sillamaa. Sõna said allakirjutanu Eestist ning professor Bronius Genzelis Leedust, kes on Leedu Seimi juures tegutseva uuema ajaloo uurimise komisjoni aseesimees.
Ürituse avas Läti president Vaira Vike-Freiberga, veel esinesid Riia linnapea Gundars Bojars, Tautas Fronte kauaaegne liider Dainis Ivans ning Tautas Fronte esimees Romualds Razhuks ja teised, kel oli suur osa lätlaste laulvas revolutsioonis, ning mõned lauljad, kes 15 aastat tagasi oma lauludega rahvast ärkamislainele vaimustasid. Aukülaliste ritta jagusid nelja konfessiooni juhid – luterlased, katoliiklased, õigeusklikud ning Läti baptistid. Kõigile neljale anti võimalus vaimulikuks sõnaks.

Osatakse hinnata Rahvarinde teeneid
Ürituse korraldasid Läti Rahvarinde Muuseum koostöös Riia linnavalitsusega ning Läti Filmiarhiiviga. Rahvarinde Muuseum asub samades ruumides, kus omal tegutses Tautas Fronte, ent muuseumi mõõtu veel välja ei kanna. Lätlased oskasid julma privatiseerimise käigus säilitada Rahvarinde ruumid. Pole kahtlust, et aegamööda kujuneb sellest korralik muuseum. Allakirjutanu kinkis muuseumile Lembit Koigi trükivärske raamatu "Balti kett" ning leedulased omalt poolt samasuguse, paar aastat varem ilmunud albumi.
Näib, et lätlased on uhked oma lähiajaloo üle ja selleks on ka põhjust. Näib, et seal ei ole rumalat targutamist ega Rahvarinde osa mahavaikimist. Üritus meeldis – nii lauljatele kui tuhandetele kuulajatele. Suure tõenäosusega leidus nendegi hulgas palju Balti ketist osavõtnuid ja jagus neid, kelle toonased unistused ning tänane elu Lätis on üsna erisugused. Kuid nad tulid sellele kontserdile ja tunnetasid õlg õla kõrval seda imelist inimväärikust, mida jagus neile viisteist aastat tagasi. Ja võib arvata, et selle hea tundega läksid nad pärast korduvate lisalaulude väljaplaksutamist laiali oma kodudesse ning seda inimväärikust jätkub neil enamaks kui vaid üheks esmaspäeva õhtuks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)