Seda sama asja võiksite ka KE-lt küsida, ka nemad ei tee midagi peale antud elanike grupi pealt profiidi lõikamise. Ainus mida nad omaks võiduks loevad on edasilükkamine.

Asi ongi selles, et riik(ENSV) pani suvalised inimesed ELAMA VÕÕRALE PINNALE, mida nad loomulikult omaks koduks pidasid. Seega olid kannatajad hoopis OMANIKUD. Nüüd , kus taastati õiglus asus üks grupp elanikke-üürnikud pidama seda elamispinda ENDA OMANDIKS. Ja mitte tahtes loobuda korteri(te)st ei võtnud nad sisuliselt ka midagi ette elamisprobleemide lahendamiseks, lootes ka tänaseni saada need korterid endile. Ka ei asunud nad konstruktiivsetele läbirääkimiste-le omanikega üürilepingute osas.Neile kehtisid ja kehtivad veel praegugi soodsamad tingimused üüri osas.Seega moodustud uus elanike grupp - soodusüürnikud.Sundüürnikena näeme pigem neid, kes seoses majandusliku olukorraga ei saa endile oma maja vms. elamispinda lubada. Läheneti sellele asjale vaid jõupositsioonilt ja allumatusega. Üldiselt suunati tegevus valele instantsile(omanike vastu), sest oleks tulnud pöörduda ikkagi riigi ja poliitikute poole. Nüüdseks on siis ca 11 aastat üürnike kaitsjate tegevust lihtsalt vett vedama läinud. On tekkinud kaks vastasleeri ja pidev pingeseis mõlema jaoks. Nüüs kus taheti vabaks lasta üüripiirmäärad, mis oleks igati õiglane, asus see elanikegrupp taas poliitikute toel edasi lükkama otsuse jõustumist. Milleks? Kui hinnad on vabad, st. ei piirata ärilist tegevust omanikel, paneb turg ka ise hinnad reaalsuse piiridesse. Sest kui pole nõudlust ei saa ka hinda tõsta.

Siinkohal tasuks teil lugeda uht Saksa Liitvabariigi körgeima konstititsioonikohtu otsust mis puudutab omandi tagastamist (Omandireformi) endistel Ida-Saksa aladel. Ja te saate sealt teada teie jaoks vapustava töe, mis tuleb Euroopa juhtriigilt ja mille järele eestilgi tuleks oma mentaliteeti sääda. Nimelt - köik okupatsiooni ajal vöimude poolt tehtud natsionaliseerimisotsuseid tuleb pärast okupatsiooni löppemist käsitleda kehtivatena! See on Euroopalik arusaam öiguskindlusest! Aeg oleks ka eestis hakata sellest aru saama.

Väga ÕIGE ja väga ilus kiri, aga Otunen ei saa sellest aru. Samuti ka muud otu-totud, kes laulavad kooris ikka ühte sedasama laulu. Õnneks pääsesin oma perega sundüürniku seisusest tänu suhteliselt inimlikule pärijale Kanadast. Aga ma tean, kui jube on see tunne, kui oled oma kodu kaotamas. Kui näed, kuidas ilusad seadused paberil tegelikkuses ei toimi. Siis mõistad selle rahaahnusest tekitatud probleemi EBAINIMLIKKUST. Kui selle mõistmiseks peab ise sellises olukorras olema, siis soovin südamest, et Jumal annaks kõigile sundüürnike parastajatele samalaadne olukord ise läbi elada. Ehk ongi see 13 aastat paisunud mädapaise lõhkemas?

See Teile sobiks, et võõras vara ikka endale saada.Huvitav mida te siis arvanuks kui keegi Teie perest oleks ka omanik olnud ja kinnisvarast ilma jäetud. Paraku on ja jääb elu selliseks, et kõik pole võrdsed ega sa ka selleks kunagi. Ka loteriis ei ole kõik piletid võiduga ja keegi ei kaeba selle üle. Üürnike koduks oli ja on üürikor ter, mille kasutamisaja määras(b) üüri-ehk kasutusleping. Üldjuhul oli tegu tähtajalise lepinguga(5 aastat). Veel arutledes Teie loogikat peaks äkki kõik ENSV seadused kah praegugi siis edasi kehtima.

Kas ei tüüta juba ära nende tühiste ja väärate stereotüüpide kordamine.Äärmiselt küüniline on võrrelda sundüürnike probleemi loteriiga,mis hoopis teie loogilises mõtlemisvõimes kahtlema paneb.Muuseas,kas te pole siitki lugenud,kuidas on lahendatud säärased olukorrad näiteks Saksamaal,Leedus ja mujal.Seal lahendas probleemi riik nii,et uut ülekohut ei lastud enam tekkida.Kõik jäid oma kodudesse,kedagi ei hakatud terroriseerima ei psüühhiliselt ega jõuga nagu meil siin.Endistele omanikele lihtsalt kompenseeriti õiglaselt nii nagu riik arvas ja leppida sellega neil tuli.Mingit kisa ei tehtud.Enamike omanike käratsemise taga on hoopis kinnisvarafirmad,kes on kokkuostnud need majad koos üürnikega ja kes oma laastavat missiooni tahavad nüüd realiseerima hakata.Ei maksa siin näägutada kedagi ENSV seaduste taastamistega.Häbi teil olgu.

Meie elame juhuslikult Eestis ja kõike ei maksa uisapäisa üle võtta. Poliitikud tegid omad otsused ja lahendused nagu õigeks peeti heastades ENSV ajal teostatud ebaõigluse.Muidugi tehti seejuures ka vigu jättes arvele võtmata vabanenud elamispin nad, mida oleks saanud pakkuda üürnikele asenduseks.Kogu oma jõu oleks pidanud üürnikud suunama sellele teemale.

Ei saa aru sundüürniku mõistest. Kedagi ei sunnitud vägivaldselt kolima või elama asuma eraomaniku majasse. Osas elas nendes juba enne 1940 aastat, kuhu nad kolisid (üürisid)vabatahtlikud, kuid nüüd loodavad et saavad järsku endale. Ülejäänud kolisid sinna "tänu" vahepealsele nõukogude ajale ning ilmselt lootes, et nõukogude võim kestab igavesti. Ainuke probleem on, et osa inimesi said ENSV ajal korteri riigi majasse, mitte aga kõik. Aga midagi ei ole teha, sest osa saadeti ka Siberisse, kuid need keda ei saadetud ei virise sugugi, et miks mind ei saadetud. Korteri suhtes aga küll. Me tunnistasime end Eesti Vabariigi õigusjärglasteks, ainult majaomanikud ei tohi omas majas teha, mida soovivad. Juhul kui riik ehitaks kõigile uued koterid, mis siis saab majaomanikest, kui ei ole üürnike, sest majad nad ehitasidki enne 1940 aastat selleks et saada üüri tulu. Sellepärast ei tohi ka "sundüürkike" kaotada.

kui ei saa aru siis kordame, need on need perekonnad, kes elasid niinimetatud tagastatavates majades ja ei saanud elamispindu EVP-des erastada nagu teised riigikodanikud lähtuvalt kehtivatest seadustest ka põhiseadusest. seega said neist üleöö sunniviisilised üürnikud kuna neile teist elamispinda ehk valikuvõimalust ei antud. ära tule siia rääkima evp-de laenude eest ostetavast elamispinnas, sest seaduse ees on kõik võrdsed :T) seetähendab, et riiklikud ametkonnad "kusesid" oma alamate ehk riigikodanike "peale" ja represseerimine jätkub läbi nn omanike kuid kuna nad tsiviliseeritud inimestena ootavad seaduslikku lähenemist probleemi lahendamisel siis miskipärast kutsutakse neid kesikuteks pea väljasurevaks loomaliigiks, jobudeks jamidakõikeveel. aint kauaks?

Tallinna linn eesotsa tollase volikogu esimehe Savisaarega keelas mitmete Akadeemia tee, E.Vilde jt. majade korterite erastamise ja jättis need majad munitsipaalomandisse.Miks pole neile elanikele pakutud teisi elamispindu, mida saaks erastada ? Suured sundüürnike eestkõnelejad Keskerakonnast vaikivad selle ebameeldiva seiga maha!Kui valimiskampaania ajal ühelt keskilt telfoni teel sel teemal küsisin, hakkas prominent üllatusest kokutama!

Kuidas küll "Ei saa aru" ei mõista, et elutegelikkus sundis inimesi elama ka nendes majades, mis olid omanikelt ära võetud (natsionaliseeritud) või omanike poolt maha jäetud (omanik läks mitmesugustel põhjustel teise elukohta kodu- või välismaal). Ka nende majade omanikud lootsid, et nõukogude võim kestab igavesti ja taotlesid nõukogude võimult endale kortereid. Paljud neist saidki korteri, kuid see ei takista neid välja ajamast neile tagastatud majades olevaid üürnikke, kellest paljud elavad oma korteris juba sõjaeelsest ajast. Me tunnistasime end Eesti Vabariigi õigusjärglasteks, kuid ainult selle erandiga, et vana vabariigi aegsed võlad uues ei kehti ja omanikuõigused ei läinud üle mitte vana Eesti Vabariigi seaduste järgi, vaid selliselt, et uued, kauged päris- ja libasugulastest peremehed (nn sundomanikud), kel nõukogude võimult korter saadud, võiksid represseerida üürnikke, keda nõukogude ajal korterijärjekordagi ei võetud. Miks on riik 13 aastat molutanud, selle asemel, et üürimaju ehitada? Ahhaa, nüüd on "sundomanikel" nutt lahti: mis saab siis meist, kui meil pole kellelegi oma majades kortereid üürida?! Sellepärast ei tohi ka "sundüürnikke" kaotada, leiavad need, kes ise samas vaevavad sundüürnikke.

To otu-totu. Seda sa oledki. Kus jäi teie omand siis, kui viimaste argpüksidena lasite Eestimaalt jalga, kui venelased siia tulema hakkasid. Miks te ei võtnud oma omandit kaasa. Miks ei tundnud 50 aastat isegi muret, mis teie varast on saanud. Nüüd, kus saamatud ja lihtsalt rumalad lapspoliitikud võtsid läbimõtlematult vastu kogu maailma jaoks absoluutselt arusaamatu omandireformi, ujusite ka teie veepinnale. Teie varandusest ei oleks isegi vundamendikohti alles, kui need, teie poolt vihatud sundüürnikud poleks neid maju elamiskõlbulikeks teinud, nende eest hoolt kandnud. Kui teis on vähegi õiglusetunnet, siis te vähemalt kompenseeriksite nendes majades elanud inimestele töövaeva ja muud kulud, mis on tehtud nende majade ja eluruumide korrastamiseks ja kinnistutele uute rajamiseks. Kui teie kõrvade vahel oleks natukenegi tarkust, siis saaksite aru, et maja amortiseerub 50 aastaga, seega ei oleks mitte ükski maja ilma hooldamata püsinud isegi selle ajani, kui esimesed küüditatud Siberist tagasi hakkasid tulema. Kui teil, niinimetatud omanikel (Mis omanikest saab juttu olla, kui paljud ei tea isegi , millises maakonnas nende niinimetatud omand asub)natuke õiglustunnet ja väärikust on, siis te nõuaksite riigilt kõigepealt riigi ülesannete täitmist kõigi riigi kodanike suhtes. Mis puudutab aga nende, meilt lahkunute korterite saatust, siis siin peaks küll majanduskuritegude politseil 100 aastaks tööd jaguma. Üldse oleks tore, kui keskerakond selle poliitilise mullitamise asemel hakkaks tegudega näitama, et tahetakse ka mingil määral õiglust majja luua, et kõik sulid ja ärastajad saaksid oma teenitud karistuse. Kui erakond seda ei soovi, siis on tegemist sulleritest koosneva erakonnaga ja sellist erakonda ei saa ka järgmiste valimiste eel enam tõsiselt võtta.

Jama jutt. Huvitav , kus siis Teie arust omanikud elama pidid eelmise võimu ajal kas ka kuuse all? Olete Te ise võimeline tooma fakte, kui palju on neid eelmise vabariigi aegseid üürnikke tagastatud majades. VÕi on Teil konkreetset teavet omanike kohta, kel on vanu võlgu. Kuigi jah seda asjaolu oleks võinud arvestada. Ilmselt oleks aga dokumentaalne tõestamine kujunendud väga aega ja tööd nõudvaks.Leian siiski, et ka üürnikud ise oleks pidanud rohkem jälgima, mida tehti vabanenud elamispindadega. See poleks võimaldanud kahtlasi korteritehinguid, kuid üürnikud pöörasid põhi lahingutegevuse võitlusesse omanikega. Tulemuseks ongi pregune olukord.Pole vabu elamispindu ja ei ehitatud ka uusi ning odavaid. Üürida soovijaid leiab aga omanik praegusel hetkel küllaga. Ja uus üürnik maksab ka turu- ehk kokkuleppe hinda. Seega endega omanikul üldjuhul probleeme pole.

Keskerakondlikest korterisigatsemistest Kn 28.07.04. kommentaarid loole "Marika Tuus sundüürnike kaitsel".

Hea päev minu eestlane

TESTIMONY KUIDAS OMAN OMANANTI OSTA HOUSE HOIUSTELT REALISE JA ÜLDIST LAENUDE ETTEVÕTTEST NIMETATUD JOSE LUISI LAENI ETTEVÕTTEST. Ma olen väga õnnelik täna ja Jumal õnnelik JOSE LUIS Laenufirma.
,
Minu nimi on maria jacek Ma olen Kohtla-Järve linnast
 Eesti keeles olen abielus, ma olen viimase viie kuu jooksul otsinud tõelist laenufirmat maja ostmiseks
Kõik, mis mul oli, oli hulk pettusi, kes panid mind neid usaldama ja lõpuks
Päevast, võtsid nad oma raha, andmata midagi vastutasuks, kõik
Minu lootus oli kaotatud, ma sain segaduses ja pettunud, ma ei tahtnud kunagi midagi pistmist laenufirmadega internetis, nii et ma läksin laenuma mõnda raha
Sõber, ütlesin mulle kõik, mis juhtus, ja ta ütles, et ta saab mulle seda aidata
Ta teab laenufirma, mis aitab mind igasuguse laenuga
Mul on vaja väga madalat intressimäära 2%, et ta lihtsalt sai
Ta andis mulle laenu taotlemise, ma tegin
Nagu ta mulle ütles, ma kasutasin koos nendega e-posti teel: (joseluisloans@gmail.com) ma ei uskunud, kuid proovisin ja minu
Suurim üllatus, et laenu sain 24 tunni jooksul, ei saanud ma uskuda
Ma olen õnnelik ja rikkalik ja ma tänan Jumalat sellist laenu
Sellised petturid on kõikjal olemas,
Palun ma nõu kõigile seal, kes vajavad laenu minna
(Joseluisloans@gmail.com) nad ei lase sul kunagi sattuda ja
Teie elu muutub nagu mu mine. Täna võtke ühendust JOSE LUIS Laenufirmaga ja saada oma laenu neilt, Jumal õnnistage JOSE LUISe laenufirmat nende tõelise laenupakkumise eest.
 Veenduge, et võtate laenu JOSE LUIS Laenuga, sest ma sain oma laenu edukalt sellelt ettevõttelt ilma stressita.