http://www.pealinn.ee/index.php?pid=120&lang=5&nid=7076

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=13326

Igasugu posiate ja ennustajate veesogamist ma puudutama ei akka, pole ei aega ega mõtet, julgad jävad ka pärast puhastamist ujuvile.
Võhikule ning eriti MEREvõhikule võib Estoonia uppumine ehk tundudagi küll imelik, küll kahtlane, küll võimatu jmt. Tegelikult läks Estoonia põhja siiski vastavalt loodus säädustele! Lühidalt seda ka põhjendan.
1) Vööriluuk (/visiir) ei avanend Estoonial parrastele ehk vasakule ja paremale vaid üles. See tähändas aga seda et tal puudus laevakere vööriosa tugi. Samasugune vööriluuk andis Keorg Otsal ka meile vastu nina. Oli vist 1995.a lõpp, enne Turgus tokkimist. Paigaldasime vööri lisa radarit (saadab raadio laineid ümberringi ja võtab kõvadelt esemetelt peegeldund lained vastu ning arvutab kiirusejärgi esme kauguse laevast ja ka suuna) ning mehed keevitasid aluse näiliselt sobivasse kohta. Aga vööriluuk oli siis all ning kui see ülestõsteti, ei saand mejje radarike enam pöörelda. Tuli taas luuk allalasta ja alus kaugemalepaigaldada.
Vööriluuki ojjavad kinni igatliiki lukustid ja tõstetakse vööriluuk üles ja lastakse alla toruveesurve jõul. Veel on lukusti luugi allosas. Kui aga merel laev iga 12-14 sekundijäräl lainessevajub sis surub seda luuki altpoolt üles mitusada tonni. Ehki terasel on suur tagavara, on ka teras ajas vananev ning ainet koosoidvad molekulid ei tõmbu enam ühtlaselt, nagu ei uuene enam vananeva inimese rakud. Saanud juba miljoneid lööke pidigi ükskord saabuma se saatuslik etk kus löögijõud ületab molekulide tõmbumisjõu. Enamassti vananeb siiski enne laeva kere ning laevad lõigatakse vanarauaks enne kui kuskilt midagi lagunemaakkaks.
Kaa pold Estoonia avameresõiduks ültse kõlblik. Sõiduloa andmiseeest on täjjälikult vastutav Püroo Veritas. Muide, ka Keorg Ots poleks mitte mingil juhul saama luba sõita Iislandile Miissatmajutama! Oli vaid juhus et sääl vastutormis vööriluuk vastupidas. Sellele pole seni aga keegi viidand.

Estoonial aga laine vööriluugi lahti lõi. Edasine oli lihtsalt järäldiste rida: järgmine suur laine kiskus luuki veelgi jne, luugi rebimisele järgnäs ka tema allaehitatud rambi kiivakiskumine mis avas juba tee vee sissetungimiseks autotekile. Keegi ei tea täpsält mitu lööki luuk sai ent kuuldud kolksatustejärgi oli neid kindlasti mitu. Tüürimehe esimene mõte on selliseljuhul ankur, et on pisut järäleand. Kaubalaeval saatsime siis kohe pootsmani ülevaatama.
Luuk kisti lahti ning otsustav laine selle mitmekümnetonnise kolaka ka uputas. Seega pidigi vööriluuk jääma laeva uppumiskohast itta sest tuldi ikkagi idast ning sõideti vel mitu miili. Mõni võhik on ka siin totraid kabinetiküsimusi väljaaudund.
Kes ja kuidas laeval tegutses, on palju kirjeldatud ning mittekohalolnuna ei akka ma midagi juurde ka väljamõtlema. Kirjeldan vaid seda mis suure tõenäosusega toimus autotekil.
Palju on ejjetatud rambi serva eemaldatusest et niipalju vett säältkaudu küll tekile ei saand voolata ning et kindlasti oli kremli karvane käsi mängus. Tegelikult oli kõik oletustest lihtsam. Laev sõitis endiselt vastu lainet, järälikult ta ka lainetes kõikus, kõikudes aga vajub vöör lainesse ning lisaks täjjäs ulatuses vahest läbivoolavale veele toimus se ka laine surveall. Võrrelda saab seda vabaltvoolava vee ja voolikust survealltuleva veenäitäl. Kui keegi ültse on ajjas voolikust vett last.
Ma muidugi ei oska täpsät veekogust nimetada ent arvutis näitab et kui 5 lainelöögiga minutis paiskus autotekile 50t vett sis 10 minutiga 500t ja 40 minutiga 2000t. Ja pärast kreeniminekut se veevool võis muutuda isegi pidevaks. Võhikule vel niipalju et ramp pole kuskil ülatekil, se on küllaltki allosas et kaisuhtes oleks vaid väikä kalle.

Mida tegi üha kasvav veeulk autotekil? Paljud muidugi teavad et autotekk on nagu suur väljak, ilma mingite takistavate vaheseinteta. Järälikult sai vesi seal vabalt ringitormata nagu kevadel lehmad karjamaalepääsädes. Se 'vabadus' on muidugi tinglik sest igasugune vee liikumine saab toimuda vaid vastavalt loodussäädustele. Märgin vaid seda et veeulga liikumine autotekil ei old ega pidantki olema kooskõlas laeva kõikumisega enne kreeni ega pärast kreeniminekut. Järälikult veevool kord summutas kreeni, kord aitas sellele kaasa koos paljude vahepäälsäte juhtudega ehk erinevate liitjõudude kõikumisega. Saatuslik etk aga pidi saabuma kahe põhilise jõu liitumisel: kreen + samasuunaline veevool. Eraldi tuleb siin märki mitte vee ulka ehk kaalu vaid selle veeulga liikumiskiirust! See annab sellele ulgale lisa jõu mis võib ületada ka nullseisus kreeniva kaalujõu. Nii saame pardalepööravat liitjõudu selgitada juba selle valemiga: kreen + veeulk + vee liikumine. Need jõud kõik juhtusid kattuma ning kuna laev pole siiski jonnipunni ehitusega, ümber ta minema pidigi!
Nii et mitte mingeid musti jõude Estoonia uppumisel ei esinend, toimisid kõik puhtad ning enesestmõistetavad loodusjõud.
Ei akka siin esitama lihtsaid katseid kuidas iga loll saaks just liikuva vee jõu endale selgeksteha, seda õpetatakse meil juba koolis vüssa tundides. Imestama paneb vaid miks on koolitunnistus antud ka neile kes peavad loodusest ülemaks oma aigeid luulusid.

http://maxkaur.blogspot.com/2011/09/miks-nato-ei-paastnud-estonia.html Estonia hukk


Ja veel. Näiteks USA Riikliku Julgeoleku Agentuuri Arhiivis hoiul kolm salajast dokumenti Estonia huku kohta, mille avaldamine on keelatud. Miks? Kas nende dokumentide avalikustamine kahjustaks USA huve ja julgeolekut? Kui jah, siis kuidas?

Tõde visiiri kohta on ju ammu ka avaldatud, paar nädalat peale juhtunut, meie ajalehes. Terve lahtilöödud ajalehe kaks poolt oli täis kirjutatud ühe vene autori poolt tõlgitud teksti. Kus oli kirjas, et laeval oli salakaup (oli see siis mis oli) ja poolel teel saadi teada, et vastas on ootel kontrollid, mille järel üritati visiir lahti teha ja salakaubaga autod merre lasta, aga see ei õnnestunud, kuna seda vaheseina ei olnud ja tormine oli. Nii juhtuski, et a v a t u d visiiri lõi torm küljest ära, mis on täiesti loogiline. On ju naiivne uskuda, et meri lööb kinnise visiiri laeva küljest ära, seda ei usu mitte keegi, kellel vähegi loogilist taipu on...

1939. aasta 28. septembril allkirjastas Eesti nn baaside lepingu, mis on Rahvasteliidus registreeritud leping.

Loll usub seda mida ta tahab usku, tark seda mida lubab usku mõistus.

Ükski parvlaeva meremees ei ava tormis vööriluuki, samuti ei saa seda teha iga juhuslik kel vaid kusi pähälööb. Samuti ei maksa enda "loogikaga" ehk aige mõtteviisiga mõnitada LOOGIKAT kui teadust.

Rahareform, Omadireform, Rublatehing, Israeli relvaost, "Estonia" laevahukk, VEB-fond, "Rahva Hääle" erastamine Saksamaale ümberasunute varade tagastamine, Tartu Kommertspanga, Sotsiaalpanga ja Maapanga pankrott ...

Seda mõistatust ei lahenda keegi, sest praegugi on tegelikud planeerijad pumba juures.
See on üks suur mäng ja selle eest on maksnud põhjaläinud ja nende lähedased, samuti kogu rahvas.
Kõik infoandjad on surnud, nad on lihtsalt kõrvaldatud kas haiguse teel või lihtsalt tapetud.
Küllap need planeerijad ükskord ise maksavad sellega, et nad jäävad maa peale mädanema elavate laipadena.

Mõnikord lehetegijad ei lase trükki lollide tipside luulusid kuid selle artikli trükkimisega Kesknädal end lolliks teinud.

V.K.on ise lolliks läinud!

Parandan ülaltoodus ilmakaare vea:
oli:
Luuk kisti lahti ning otsustav laine selle mitmekümnetonnise kolaka ka uputas. Seega pidigi vööriluuk jääma laeva uppumiskohast itta sest tuldi ikkagi idast ning sõideti vel mitu miili.
pidi olema:
Luuk kisti lahti ning otsustav laine selle mitmekümnetonnise kolaka ka uputas. Et laev pöördus iljem tagasikursile allatuult sis pidigi vööriluuk jääma laeva uppumiskohast läändä.

Sul oli võimalus oma tark kommentaar esitada! Kuhu see jäi?

Aga kõige õiglasemalt selgitas juhtunut pikalt ju tuntud mereteadlane (nime olen unustanud) vist siinsamas Kesknädalas.
Tundus et tema jutt oli kõige usutavam: Estonia ei olnud ju meresõidukõlbulik - vaid sisemeredes lubatud. Visiiri liigendid ja riivid olid mitmeid kordi ettenähtust nõrgemad. Suurim konstruktsiooniline viga oli, et kui algul hakkas üks riiv loksuma, mis lõppes ühe nõrga liigendi murdumise ja visiiri ärakukkumisega, siis pidanuks laeva päästma tugev ramp - kuid oh häda - ehitatud oli nii vildakalt, et kukkuv visiir lihtsalt haaras kaasa ja murdis omakorda lahti viimase kaitse - rambi?!?
Mida arvate sellest ahelreaktsioonist?

Põhimõtteliselt samast kirjutin eespool.
Aga valearvamus on see et ramp oli teadlikult ehitatud vööriluugiga siduvaks n-ö igaks mustaks juhuks. Laevaehitajatel on sajandeid kogemusi et mitte panna üht ohutusttagavat osa sõltuma teisest. Kõik ehitatakse eraldi et ei tekiks just nimelt sellist ridamisi lagunemist.
Kaa pole usutav et teras tehti erinevalt teistest laevadest just nimelt Estooniale teadlikult vilets et sis ärakukuks. Nii nagu petoonitehastes pidevalt katsetatakse petooni tugevust vastavalt nõuetele nii katsetatakase pidevalt ka laevaehitusterast.
Õige on küll see et Estoonia poleks tohtind sõita avamerel. Kui lohakalt võib register töödata, toon siin näitä oma elust. Oli aasta 1994 või 1995 talve lõpp või varakevad (1994.a väljusime paastukuus, 1995.a jürikuus). Linnaalli kaiääräs seisis ajutiselt meretraaler Lahemaa. Kord tormis sai laintestpekstud laev vastu kaidlüjjes enda pakpoordi veeliinist ülalpool kerge rebendi. Järgnäs tokk kus ned läbiroostetand plaadid taas kinnikeevitatti. Pärast ehk enne väljasõitu juba kalasadama kaiääräs tuli laevale Rassiia registriesindaja kes pidi pärast tokkimist andma meresõiduloa. Mees läbis kiirkäigul laeva, järgnäs kerge naps ja poole tunniga oli allkiri kääs. Ei mingeid katsetusi ega läbikiiritust.
Aastaid iljem juba kaubalaeval Iislandil käisid mejje laeva läbi aga juba põhjalikud mehed, need kiiritasid laeva pardaplaadid mitme päävaga läbi ning tegid pärast põhjaliku ja täpsä aruande nõrkadest kohtadest.
Kuidas Püroo Veritas Estooniale meresõiduloaandis, ma muidugi ei tea ega oska ka oletada. Kindlasti ei saa eitada teatud pohhuistlikku suhtumist.

Siit saate lähämalt lugeda tollasest kalandusest, Lahemaa kuulus nn Lutsegorski tüüpi:
http://www.fao.org/docrep/field/373971.htm
Siin neist laevadest pildid:
http://korabli.qdg.ru/sudno7/view/5/1/

http://www.gtr5.com/
http://www.government-propaganda.com/US-liberety-ship.html

Meenutame ka USA luurelaeva "Liberty", mis pidi samuti põhja minema, sest selle meeskond nägi araablastest sõjavangide suhtes toime pandud massimõrva rannikul, aga ei läinud.

Kui kedagi uvitab ning ka arusaab millest sõltub laeva püstivus sis võib kaeda seda lehte:
http://www.marineengineering.org.uk/navarch/navstability.htm
Iva on laevapuhul selles et erinevalt kuivalmaal püstiolevaist ja liikuvaist esemetest vees tavamõistes toetuspunkt puudub. Kõik toimub vees erinevate jõudude liittoime mõjul. Lisandub ka uus mõiste - metatsentriline kõrgus mis ültse ei lange kokku laeva raskuskeskmega. Neid peensusi tänapääva laevaehitajad muidugi teavad. Et Estoonia vööriluugi vastupanuvõimet üleinnati oli põhjuseks ehk vastava kogemuse puudus, taolised laevad lihtsalt ookeanidel ei sõit, neil olid ülaltoega parrasteleavanevad luugid.