Vasakpartei madalseis

Kui see ühendaks tõesti kõiki Eestimaa vasakpoolseid, siis tuleks jõuda järeldusele, et vasakpoolseid Eestis enam peaaegu ei olegi. Viimastel Riigikogu valimistel sai erakond ainult 0,1% häältest, seda toetas kõigest 764 valijat, kuigi ametlikult on Vasakparteil hetkel 1863 liiget.

Laupäeval toimus Tallinnas erakonna kongress, kus seati sihte tulevikuks. Vasakpartei juhina jätkab Valev Kald, endine Maardu linnapea. Sügisel tahetakse olla kohalikel valimistel oma nimekirjaga väljas nii Tallinnas ja Maardus ning Ida-Virumaal kui ka Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Saaremaal. 2013. aastal esineti oma nime all siiski ainult Tartus, kus kaks kandidaati kogus kokku 36 häält.

Hiljuti ühinesid Vasakparteiga küll MTÜ Vene Kool Eestis aktivistid, kes üritasid luua vahepeal päris uut erakonda, Eestimaa Rahvaste Parteid, kuid üldiselt on erakonna seis praegu, pehmelt öeldes, kehva. See on nii marginaalne jõud, et uuringufirmad isegi ei mõõda selle reitingut.

Lõplikult ei tasu Vasakparteid siiski veel maha kanda, sest see esindab poliitilist suunda, mis ajalooliselt on olnud Eestis palju tugevam ja omab paljude teiste riikide poliitilisel maastikul märkimisväärset kohta ka tänapäeval.

Eestimaa Kommunistlik Partei, mille järglaseks Vasakpartei on ennast ise kuulutanud, valitses nõukogude ajal ainuparteina kogu riiki. Praegune olukord ei ole sellega võrreldav, kuid kommunistid (Töörahva Ühine Väerind, Eesti Tööliste Partei jt.) said täiesti korralikult hääli ka 1920-ndatel ja 1930-ndatel Eestis toimunud valimistel.

Paljudes teistes Euroopa riikides on Vasakpartei sõsarerakonnad jätkuvalt arvestatavad tegijad. Saksa Vasakpartei on praegu parlamendis suurim opositsiooniline jõud. Soome Vasakliit kuulus alles mõne aasta eest valitsusse. Euroopa Vasakpartei fraktsiooni Euroopa Parlamendis kuulub üle poolesaja saadiku.

Eesti Vasakpartei tagasihoidlik häältesaak valimistel ei pruugi olla tingitud sellest, et sel ilmavaatel Eestis enam toetajaid ei ole. Pigem võib põhjuseks olla erakonna organisatoorne nõrkus, sealhulgas nõrkus oma ilmavaate väljendamisel.

Jaga |